Kui Pontu kohtub varjupaigainimesega või ükskõik kellega, siis paid ja sügamine on kohustuslikud ning alles pärast kohtumistseremooniat saab ta minna oma koeraasju ajama. Pontu on justkui sinu armas tuttav vanainimene, kellel vaatamata seljataha jäänud eluraskustele ikkagi silmad säravad ja kelle olemusest kiirgab elujaatus. Inimene, kes püüab selja sirgeks ja jala kergeks astuda ning kes on alati tänulik kõige hea eest, mis elul talle anda on.

Et haigused käivad mööda inimesi, siis Pontu on pidanud maha raputama aastate koorma ja kodu kaotuse ning ootab varjupaigas lootusrikkalt oma uut inimest.

Nagu vanapoiss ikka, kipub Pontu vahel unustama. Vahel unustab ta kikki ajada oma mõlemad kõrvad ja nii ta siis vaatab sulle otsa üks kõrv kikkis, teine lontis nagu Kärna-Ärni läki-läki. Samas endal on tal suu naerul nagu hakkaks kohe sulle järgmist anekdooti jutustama. Selline koer ei jäta kedagi ükskõikseks ja päev saab kohe palju paremaks. Kärna-Ärni ütleks: "Pontu on kui kuldne vananaistesuvi: pole ta liiga kuum ega ka liiga külm, on küpsust, tasakaalu, soojade värvide küllust ja päikesekiirte paitust."

Pontu pole miski vanadekodu kandidaat - tema kuldsed aastad on alles ees. Ta loodab leida endasarnase sugulashinge, kellega arutada päevapoliitikat ja maailmaasju. Ta ootab südamesõpra, kellega koos teha mõnusaid jalutuskäike ja pärast istuda soojas toas teleka ees, et oma ihu ja hinge soojendada. Pontu ei taha palju - ainult olla oma inimese kõrval, nautida kodusoojust ja head koerasööki, et säiliks hea tervis ja rõõmus meel veel paljudeks aastateks.

Pontu tervis on korras, ta on kiibistatud, vaktsineeritud ja tehtud on vajalikud parasiiditõrjed. Naistesse vanapoiss ei kipu, sest vanust on juba omajagu ja säärane huvi on kadunud, sest ta on nii väga oma inimesest motiveeritud.

Uuri Pontu kohta lähemalt siit: https://varjupaik.ee/loomad/pontu

Koduleidja on Delfi ja Varjupaikade MTÜ ühisprojekt, mille käigus loodame jõuludeks leida armastava pesa Eesti erinevates varjupaikades kodu ootavatele loomadele.