Mitte ainult putukate töö: loomad, kes on üllatavad tolmeldajad
Taimed ja loomad on koos arenenud miljoneid aastaid. Paljudele taimedele sobivad igasugused tolmeldajad, teistele jällegi ainult väga kindlad liigid. Enamasti mõeldakse tolmeldajate all ainult putukaid, kuid teadlased arvavad, et ligi 9 protsenti imetajatest ja lindudest on samuti tolmeldajad.
Teadlaste kõige hiljutisem avastus on, et hallmangustid ja genetid on tolmeldajad. Mõlema looma toidulaual on olulisel kohal liha, kuid Lõuna-Aafrika loodukaameratelt sai näha, kuidas loomakesed suhkrupõõsaid tolmeldasid. Hallmangustide ja genetide tavaliseks söögiks on sisalikud, konnad ja putukad.
Erinevalt paavianitest, kes võtavad nektari saamiseks terve õie, hammustavad seda ja viskavad seejärel minema, tolmeldavad hallmangustid ja genetid päriselt taimi. Kaamerapildi pealt oli näha, et nende nägu jäi õietolmuga kokku.
Suhkrupõõsa nektar on hapupiima lõhnaga, enamasti tolmeldavad taime roomajad. Teadlased arvavad, et hallmangustid ja genetid söövad taime nektarit pigem harva, magustoiduna. Seda, mis loomi õietolmu ja nektari puhul köidab, tuleb teadlastel veel uurida.
Lõuna-Aafrikas leidub veel üks väiksem imetaja, kellele õietolm maitseb - elevant-karihiir. Kuigi tegu on putuktoidulise loomaga, eelistavad nad suurema osa ajast nektarit. Nende lemmikuks taimeks on Pagoda (Whiteheadia bifolia).
Kuigi pisikesed imetajad on paljudele taimedele kasulikud, on õitsevatel puudel vaja loomi, kes ronivad või lendavad. Üks neist loomadest on leemur. On kindlaks tehtud, et mustadele leemuritele, kes elavad Madagaskaril, meeldib eriti ränduripuu nektar. Leemurid suruvad enda koonu taime õitesse, et sealt nektarit kätte saada.
Kõige paremini tuntud tolmeldajad on aga nahkhiired. Sajad taimed troopilistes ja kõrbe piirkondades sõltuvad nendest toimekatest ja lendavatest elukatest.
Kõige enam tolmeldavad nahkhiired kakao-, mango-, guajaavi- ja banaanipuid. Ka ahvileivapuu sõltub peaaegu täielikult nahkhiirtest. Taimed meelitavad nahkhiiri puuviljase ja magusa lõhnaga. Nii mõnegi nahkhiireliigi keha on arenenud selliseks, et nektarit kergem kätte saada oleks. Üheks näiteks on Ecuadoris elav Anoura fistulata, kelle keele pikkus on tema keha pikkusest poolteist korda suurem.
Roomajate seas teatakse umbes 40 liiki, kes taimi tolmeldavad. Nende seas on näiteks skinke ja gekosid. Sellist tüüpi tolmeldamist leiab peamiselt saarte ökosüsteemidest, kus nektar ja puuviljad on osa roomajate söögist.
Teadlased arvavad, et roomajad, kes muidu toituvad peamiselt teiste loomade laipadest, meelitab nektari juurde selle suhkrune ja vesine sisu. Seda eriti kuival ajal, kui puhtast veest võib puudus olla. Üldiselt on nektar roomajate toidulaual pigem boonuseks.
Lindude seast on tolmeldajatena kõige tuntumad koolibrid. Üllatusena võib tunduda see, et ka papagoid tolmendavad taimi. Näiteks õispapagoi eelistab sinise eukalüpti õisi. Arvatakse, et linnud on tolmendamisel isegi edukamad kui putukad, kuna õietolm kleepub lisaks nokale ka nende sulestiku külge.
Allikas: bbc.com
