Leila lugu võiks jutustada kui üht tüüpilist kodutu kassi lugu. Kõigepealt jääb maal elav emane vabakäigu kass kadunuks. Loodus kutsub ja selle vastu ei saa. Pulmade ajal pistetakse ta paksuks, millele järgneb kaks kuud tiinuse aega. Siis tuleb otsida üks varjuline koht, kus pojad ilmale tuua ja üles kasvatada. Ja niimoodi kaks korda aastas.

Leila tõi oma pojad ilmale sisse langenud katusega kõrvalises saras. Kui pojad hakkasid ennast näitama, siis inimesed märkasid ja andsid sellest varjupaigale teada. Kassimamma koos poegade toimetati varjupaika. Alguses oli Leila kribu, kuid kasvatas pojad vapralt loovutusealiseks. Kassipojad leidsid kõik uued kodud, sest nemad on veel need karvapallid, kes nunnumeetri lakke löövad.

Täiskasvanud kassimamma Leila seevastu ootab juba üle pooleteise aasta oma võimalust. Mis sest, et tal on eriline kolmevärviline säbruline kasukas. Mis sest, et tal on head kombed ja ta oskab olla tasakaalukas ning väärikas. Mis sest, et ta ei tee nooruspõlve lollusi ja jätab kardinad-tapeedid terveks. Mis sest, et talle on tehtud kõik vajalikud protseduurid: kiibistamine, vaktsineerimine, parasiiditõrjed, steriliseerimine - ikka selleks, et kojuminek oleks muretu. Mis sest ... Seda nimekirja täiskasvanud kassi eelistest võiks veel jätkata.

Mis teeb ühe lemmiku uue kodu jaoks veel nii eriliseks? Temast saab väljavalitu - talle avavad oma südame erilised inimesed, kes annavad varjupaigaloomale uue võimaluse. Kassist saab eriline karvane pereliige ja tema viimine uude koju teeb inimesed õnnelikuks. Leila ootab pikisilmi koduõnne ja jõulurõõmu.

Tutvu Leilaga lähemalt siin: https://varjupaik.ee/loomad/leila

Koduleidja on Delfi ja Varjupaikade MTÜ ühisprojekt, mille käigus loodame jõuludeks leida armastava pesa Eesti erinevates varjupaikades kodu ootavatele loomadele.