Ei tea, kas teeb ta ettevalmistusi järgmiseks "Maskis laulja" hooajaks või miskiks muuks esinemiseks. Kassitoas ilmubki ta aeg-ajalt esile ja siis jälle kaob salapäraselt nagu oleks läinud lava taha. Igatahes, kui talle tähelepanu pöörata, siis piilub ta peidukast välja, endal väike roosa keeleotsake suurest põnevusest suust väljas. Oma püsifännidele tuleb Mustu ligi ja silib mööda nende jalgu, suurte rahvahulkade sekka ta minna ei soovi.

Mustu leiti selle aasta talvel Haapsalu linnast ühest kuurist, kus emakass oma sügisel sündinud poegadega pesitses. Et kassipojad inimeste maailma ei tundnud, siis alguses nad olid pelglikud ning susisesid, kui inimest nägid. Pea aastapikkune igapäevane hool ja mõnus ninaesine on aidanud sellest üle saada. Mustust on kasvanud vahva noor kass, kes on varjupaigas täiesti kodunenud. Päev-päeva kõrval kogub Mustu enesekindlust ja on näha, et uudishimu ja põnevus ületavad tema algse pelguse.

Mustu

Mustu on ka väga ilus kass: tema mustjas kasukas on siidine ja pehme; tema valge rinnaesine on kiiskavalt valge; tema silmad säravad kui kuldsed tähekesed; tema mustal maskil on pikad valged kulmukarvad ja veel pikemad valged vuntsid. Mustu ongi üks vahva vunts, kes tegelikult ei soovi mitte pikka aplausi, vaid oma päriskodu.

Tegelikult on Mustu hinges suur lootus ja ootus. Mustu ootab üht suurt seiklust ja see on uude koju minek. Kuigi suurde maailma minek võib algus tunduda veidi hirmutav, siis mõne aja jooksul saab Mustust kodu pärisosa ja oma kodu staar. Natuke kannatlikku meelt ja salapärane Zorro viskab maski nurka, esile astub paimaias nurrumootor, kes jutustab kogu eluloo. "Ei mingeid seiklusi rohkem", ütleb Mustu, "minu kodu on minu kindlus. Igavesti. Punkt."

Tutvu Mustuga lähemalt siin: https://varjupaik.ee/loomad/mustu-3

Koduleidja on Delfi ja Varjupaikade MTÜ ühisprojekt, mille käigus loodame jõuludeks leida armastava pesa Eesti erinevates varjupaikades kodu ootavatele loomadele.