KODULEIDJA | Lihvimata teemant Ruby vajab inimese puudutust
Ruby, kes on Võru loomade varjupaiga hoole all, pole veel aastanegi, kuid juba saanud tunda elu tumedamat poolt. Ühel päeval ilmus mustakarvaline koer ühe Võrumaal asuva talu juurde. Ta oli pelglik, kuid justkui otsis inimese abi. Pererahvalt võttis ta vastu küll toidu, aga oma usaldust ta neile ei kinkinud. Nii ta tuli, sõi kõhu täis ja kadus jälle metsa ning mitte keegi ei teadnud kuhu. Ümberkaudsed pered teda omaks ei tunnistanud, ometi oli koeral kaelas rihmalaadne toode. Käidi ka läheduses otsimas, kas kuskil on näha tema magamisaset, aga polnud sedagi. Kord ilmus koer õuele kinnas suus ja oli näha, et see on olnud tema mänguasi, sest kindapüüdmise mäng oli Rubyl selge. Pere soovis väga, et Rubyst saaks nende päris oma koer ning meelitasid ta maiuspaladega aeda. Kuid ometi oli koera hirm inimese läheduse ja inimkäe suhtes nii meeletu, et paanikas kaevas ta ennast ruttu aia alt läbi ja kadus kui tuul. Selline käitumine räägib nii mõndagi koera mineviku kohta - teda on inimese poolt väga halvasti koheldud, ta on saanud väga haiget ja see sügav kogemus peegeldub koera käitumises, usaldus inimeste vastu on kadunud.
Et Ruby jooksis ka suurel maanteel autode vahel, siis selline olukord ei saanud jätkuda. Töökogemust ja kavalust kasutades õnnestus varjupaiga töötajatel koer varjupaika toimetada. Koerale tehti veterinaarne ülevaatus, ta tervis on korras ning lisaks sai ta ka korraliku kaelarihma ja oma kuudiga aediku. Uues olukorras Ruby lausa tardus, sest hirm oli nii suur. Varjupaigainimeste oskuslik lähenemine ja suhtlemine toob järk-järgult esile koera tegelikku loomust. Ta on küll veel uje, kuid juba saab uudishimu hirmust võitu, juba ajab Ruby kõrvad erksalt püsti, kui inimesi näeb ja liputab saba ja ka esimesed paid on juba tehtud. Praegu tuleb lihtsalt tunnistada tema suuremat isikuruumi.
Ruby on kerge kondi ja sammuga ning hea meelega kepsleks jalutuskäikudel oma inimese kõrval, aga rihmas jalutamise kogemus tal puudub - seda tuleb veel harjutada. Tema karvastik on must nagu öö, kõrvad erksalt püsti ja pruunid silmad uurivad inimest tähelepanelikult. Saba on tal kogu aeg seljapeal kelmikalt rõngas. Ruby on väga tore koeratüdruk, kes on igati väärt oma päris kodu ja peret.
Päev päeva kõrval lihvitakse kannatlikult Ruby suhtlemisoskust ja varsti lööb ta särama nagu teemant ja siis on õige aeg minna uude koju. Iga päevaga tuleb see päev lähemale, mil Ruby on valmis kohtuma oma päris inimesega, kes hoiab lahti oma südame ning koduukse ja kes suudab ära oodata, et Ruby julgeks sellest uksest sisse astuda. Kui kord koera usaldus on võidetud, siis annab ta vastu oma tingimusteta armastuse igaveseks!
Uuri Ruby kohta lähemalt siit: https://varjupaik.ee/loomad/54981
Koduleidja on Delfi ja Varjupaikade MTÜ ühisprojekt, mille käigus loodame jõuludeks leida armastava pesa Eesti erinevates varjupaikades kodu ootavatele loomadele.
