KODULEIDJA | Mustu Mustnina näeb jõuluund kaminasoojusest ja suletud varjupaigast
Elu käib ka maailma veerekese peal ehk Eesti riigi äärealadel. Elas seal memm, kes ühel sügisesel päeval läks õue, et niisama istuda ja värsket õhku hingata. Äkki tundis memmeke, et keegi teda pingsalt jälgib. Terasemal vaatlusel märkaski memm kahte silmapaari, kes teda kaugemalt uudistasid. "Kiss-kiss", kutsus memm ja üks kassidest kõndis saba uhkelt püsti memme juurde. See oligi Mustu Mustnina. "Kiss-kiss", kutsus memm teistkorda ja juba silis Mustu ta sääri.
Nüüd julges ka teine kassike, Timmu, memmele läheneda. Kiisudel on kõht kindlasti tühi, mõtles memm, ja kiirustas tuppa toidu järele. Nii oligi - toidukauss sai tühjaks sekunditega. Tänutäheks lasid kassid lahti suure nurrukontserdi. Memm aga teadis, et endale ta neid armsaid karvakerasid võtta ei saa, sest tema tervis pole enam kõige parem. Memm teadis, et iga lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus looma elu eest ja parem on, kui Võru loomade varjupaik neile uued kodud otsib.
Käes on jõulud ja imearmas Mustu Mustnina tõmbab ennast kassitoa kratsimispuu otsas mõnusalt kerra ning siis tuleb tal mõnus tukastus peale. Toas särab värviliste tulukestega jõulukuusk ja kamin annab mõnusat sooja. Mustu näeb unes, et ta on juba oma päris kodus ja valmistub jõuluõhtuks. Mustul on seljas uhke öömust siidine kasukas, mille rinnaesisele on kaunistuseks riputatud valge tuhksuhkruga kaetud piparkoogisüda. "Lähen õige kaminale lähemale, seal on soojem," mõtleb Mustu. Siis aga tuleb talle vastu Söetükike, kes Mustu nina hoopis tahmaseks määrib, et kass oleks ikka oma nime vääriline. Olgu siis, teen oma plaanid hoopis ümber ja lähen vaatan, mida mu sõbrad varjupaigas jõuluõhtul teevad, otsustab Mustu.
Kui ta varjupaiga värava taha jõuab, on kõik kuidagi kahtlaselt vaikne ja pime. Mis siis nüüd lahti on, imestab Mustu Mustnina. Äkki märkab ta varjupaiga väraval silti, kuhu on kirjutatud: "Mitte ükski lemmikloom ei ole tänaval, kõik elavad oma perede juures kodudes. Kõik varjupaiga asukad läksid ka oma uutesse kodudesse. Varjupaik on tühi ja SULETUD!".
Mustu ärkab, ringutab ja aeleb ning äärepealt potsatab kratsimispuult alla. Oh, see oli ainult uni, mõtleb ta veidi nukrameelselt. Kuid unistus jääb - unistus oma päris perest, kodust ja kodusoojusest on iga varjupaigalooma südames seni kuni see unistus täitub.
Loe Mustu Mustnina kohta lähemalt siit: https://varjupaik.ee/loomad/58121
Koduleidja on Delfi ja Varjupaikade MTÜ ühisprojekt, mille käigus loodame jõuludeks leida armastava pesa Eesti erinevates varjupaikades kodu ootavatele loomadele.
