Küülikud (kindlasti mitte jänesed, jänesed on metsloomad) on tõesti väga armsa välimusega loomad. Neid on väga erinevaid: suuri ja väikeseid, sileda- ja pikakarvalisi, kikk- ja lontkõrvadega.
Kahjuks on nende nunnu välimus nende needus. Kui avada tuntud kuulutuste portaalid, selgub et need on täis kuulutusi, milles antakse küülikuid koos puuridega tasuta ära, peaasi et keegi vaid võtaks. Ka Facebooki küülikutega seotud grupid on selliseid kuulutusi täis. Miks?

Vaatamata oma ülinunnule välimusele on küülikud üsna osavad tegelased. Uus omanik peab arvestama sellega, et küülik ei ole tegelikult puuriloom. Ta tahab liikuda vabalt - nagu koer ja kass. Neile meeldib joosta ja hüpata ning see on nende tervise seisukohalt väga oluline. Kurb on vaadata küülikuid, kes on sunnitud kogu oma elu
veetma väikeses (või isegi suures) puuris ilma võimaluseta vähemalt tund aega päevas vabalt joosta.

Kuid vabapidamisega kaasnevad ka ohud ja probleemid. Küülikud võivad närida juhtmeid, tapeeti, puitmööblit, toataimi. Seega, elamine peab olema küüliku jaoks ohutu. Just sellega seoses tekib moment, mil uus omanik saab aru, et selline loom temale ei sobi ja otsib loomale uut kodu või viib tolle varjupaika.

Küüliku puur võiks regelikult olla ainult koht, kus loom käib tualetis või magamas. Küülikuid saab harjutada oma asju tegemas käima ühes kohas, näiteks puuris või ühes puuri nurgas, liivakastis jne.
Kui küülik veedab suurema osa ajast oma puuris ja omanik tahab teda õpetada tualetti kasutama, siis puuri põhi peab olema puhas ja graanulid peavad paiknema ainult tualetis.

Kõige parem on kasutada puidugraanulit, kasside jaoks mõeldud paakuvat liiva kasutada ei tohi- küülik võib seda alla neelata.
Paljud omanikud eksivad, kui panevad puidugraanulist allapanu terve puuri põhja peale. Sellise allapanu peal elamine võib kahjustada käpapadjandite nahka, võib areneda väga raskesti välja ravitav nahahaigus- pododermatiit.

Küülikud ja lapsed

Kindlasti ei sobi kokku väga väikesed lapsed ja küülikud. Paljud küülikud on suhteliselt agressiivsed ja tujukad ega soovi olla süles.
Nad võivad hammustada ja küünistada. Laps, kes on veel liiga väike ega oska loomaga käituda, võib omakorda küülikule liiga teha teda tõstes - kui küülik ei taha olla süles, hakkab ta rabelema ja kukub ning võib ennast vigastada.

Ostes küüliku poest või mitte-spetsialisti käest on suur võimalus, et müüja eksib sooga ja müüb isase asemel emase. Tihti eksitakse juba poes sooga ning hoitakse koos isaseid ja emaseid, juba suguküpseid poegi. Koju jõuab emane küülik seega mõnikord juba tiinena.

Eriti ettevaatlik tuleks olla, kui soovite osta oma küülikule sõpra või sõbrannat. Paljud küülikud suhtuvad uustulnukasse agressiivselt, jagatakse territooriumit ja võideldakse selle eest päris tõsiselt. Küülikute omavahel sobitamist nimetatakse bondinguks, see on terve kunst ja algaja omanik ei pruugi sellega hakkama saada.
Muidugi tuleb ka veenduda, et uus küülik oleks samast soost vanaga, muidu lisandub poegi. Palju ja tihti.

Omanik peab arvestama ka sellega, et iga loomaarst ei ravi küülikuid. Peab leidma spetsialisti, kelle juures vajadusel loomaga kliinikus käia. Kindlasti tuleb küülikut ka iga aasta kevadel vaktsineerida müksomatoosi vastu. See surmav haigus levib verdimevate putukate kaudu (suurim oht on sääsed) ja see ei ole ravitav.

Küülikud on targad ja huvitavad loomad, paraku mitte kõige kergemad pidamiseks. Palun: enne kui otsustad küülikut võtta mõtle, kas sul on võimalik talle kõike vajalikku pakkuda ja luua talle parimad elutingimused.