Mõtle sellele: lapsed peegeldavad tihti oma vanemate käitumist (eriti siis, kui nad seda teha ei tohiks, näiteks vandudes). Miks peaks see siis veider olema, et kassid, kes on meile sarnaselt imetajad, tegutsevad samuti. Ilmselgelt ei hakka meie kassid kogemata vanduma, vaid jälgivad kogu meie käitumist ning matkivad seda žeste või häälitsusi/liigutusi tehes.

Kas oled tihti närviline või arglik ning ka sinu kiisu on pelglik? Või oled väga iseseisev ning su kasski ei lase endale kellelgi arvamust peale suruda?

Nottingham Trenti ja Lincolni ülikoolid korraldasid koos uurimuse, et näha, kas eksisteerivad ühenduslülid kassiomanike isiksuste ning nende hoolealuste käitumises ja heaolus. Uurimuses osales üle kolme tuhande omaniku ja selgus, et vastuseks on kindel „jah"- ühendused on olemas.

„Paljud loomaomanikud arvavad enda lemmikloomad pereliikmete hulka ning neil tekib tugev sotsiaalne side," kirjutas loomade heaolu uurija Lauren Finka Nottingham Trenti ülikoolist. „Seega on väga võimalik, et lemmikud on mõjutatud meie käitumisviisidest ning sellest, kuidas me nendega suhtleme. Mõlemad tegurid on jällegi mõjutatud erinevate inimeste iseloomude erinevustest."

Mida see siis tähendab?

Uuringus märgati, et kassiomanikel, kellel on tihti ärevushood või probleemid närvidega, on kassid, kellel esineb tavalisest enam probleeme käitumisega. Samuti avaldati, et mõned loomaomanikud, kellel oli oma kaalu hoidmisega probleeme, omasid kasse, kellel oli samuti raskusi tervisliku kaalu säilitamisega.

„Suurem osa loomaomanikest soovib oma lemmikule tagada vaid parimat ning uuringu tulemused näitavad olulist suhet meie isiksuse ning lemmiklooma heaolu vahel," ütles Finka, „et uurida selle suhte põhjustajat ning kas ja kuidas see mõjutab otseselt kassi käitumist ning heaolu, on vaja läbi viia veel täiendavaid uuringuid."

Edasiste väidete avalikustamiseks on vaja läbi viia veel mitmeid uuringuid, kuid praeguse info põhjal on kindel, et kassid peegeldavad omanike tegusid tihedamalt, kui seda arvata oskame.

Peamised väited, mida uuring püstitas:

Omanikel, kellel oli uuringus kõrgem neurootilisuse tase, olid ka enamasti kassid,
kelle eluiga oli vähenenud

kes ei saanud piisavalt õues viibida

kelle käitumine tekitas probleeme

kes käitusid agressiivselt, närviliselt kes olid stressis ning neil oli sellekohased tervisehäired

kellel olid pikaajalised probleemid tervisega

kellel oli kalduvus ülekaalulisusele

Väga meelekindlatel omanikel olid enamasti ka kassid, kes
ei olnud närvilised, arad ega agressiivsed

ei olnud loiud, vaid olid sotsiaalsed

Need avastused illustreerivad hooldaja ning hooldatava vahelist suhet, mis väljub
inimeste vahelise suhtluse piiridest ning kandub edasi looma ning omaniku vahele.

Oled sa kergesti ehmuv ning samasugune on ka sinu kiisu? Või on ta sama rahumeelne nagu sinagi? Nüüd sa siis tead, miks! Suur osa meist kohtleb oma lemmikuid nagu pereliikmeid, sest seda nad ju ongi.

Kaslaste ravimite uurija Danielle Gunn-Moore Edinburghi ülikoolist ütleb: „kass on kui mini-mina, ta on tundlik loom, kes on tugevalt mõjutatud nende poolt, kes teda ümbritsevad."

Finka uuringuga sarnaseid tulemusi saadi ka teises uuringus, milles uuriti peamiselt koerte ning inimeste vahelisi käitumissarnasusi.

Seega pisut lihtsustades võib öelda, et kui sa oled tihti pahur, siis on ka sinu kass suure tõenäosusega pahuravõitu. Ja kui sa oled äärmiselt aktiivne, siis on ka sinu kass kordades aktiivsem, kui teised liigikaaslased.

„Kassidel ei pruugi olla väga kerge lemmikloomana elada, seega on väga oluline, et me teaksime, kuidas meie käitumine neid mõjutada võib. Nii heast, kui halvast küljest," ütles Finka ajakirjale PsyPost.

Meie kohuseks on muuta kasside elu võimalikult meeldivaks ning nendega ühine keel leida.

Allikas: Pesaleidja MTÜ