John Hopkinsi Ülikooli andmete kohaselt on kogu maailmas koroonaviirusega nakatunud rohkem kui 85 miljonit inimest. Kui algselt arvati, et viirus ohustab vaid inimesi, siis järk-järgult on lisandunud teadmisi ka viirusekandjatest loomade kohta. Vaktsineerimisel peetakse praegu silmas ainult kahejalgseid. Üha enam küsivad teadlased aga, kas peaks kaitsma ka loomi.

Juba on teada, et nakatuda võivad nii koerad kui kassid, rääkimata karusloomadest, keda on pandeemia tõttu maailmas hukatud miljoneid põhjusel, et haigus on neilt inimestele üle kandunud.

Kasside ja koerte kohta puudub täpne statistika, kui paljud neist viirusega kokku on puutunud, ajakirjas Science oletatakse, et see määr võib inimeste omaga sarnane olla. Igal juhul on loomade haigussümptomid seni inimeste omadest kergemateks osutunud. Ka ei mängi kassid-koerad suurt rolli haiguse inimestele kandumisel. "Rahvatervise seisukohast ei ole nende vaktsineerimine oluline," leidis MTÜ EcoHealth Alliance asepresident William Karesh. Samale seisukohale on jõudnud ka USA Põllumajandusamet (USDA), mille teatel hetkeseisuga ühtki vaktsiini loomade peal ei testita.

EcoHealthi teatel ründab viirus hoopis rängemini inimese lähemaid sugulasi: gorillasid ja šimpanseid ning kardetakse selle levikut Aafrikas ja Aasias. Seetõttu soovitab organisatsioon kanda maski kõigil, kes ahvidega ühel või teisel põhjusel kokku peavad puutuma. Lisaks võib viiruse laiem levik suurema löögi alla liigid, keda kasvatatakse karusnaha tootmise eesmärgil. Kuna vaktsiin seni puudub, soovitavad looduskaitsjad muuta viisi, kuidas nende loomadega käituda.

Venemaa teatas mõne nädala eest, et on lõpusirgel loomadele mõeldud vaktsiinide testimisega, kuid ei täpsustanud detaile rohkem, kui et esimene partii võib valmida mõne kuu jooksul. Kuna inimestele mõeldud vaktsiine on testitud hiirte, hamstrite ja ahvide peal, on nendele loomaliikidele kaitse pakkumine teoreetiliselt lihtsam.

Allikas: telecinco.es

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid