JÕHKRAD KAADRID | Rootsi tapamajas pekstakse loomi kettidega ja lüüakse jalaga näkku

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus avaldas oma Rootsi koostööpartneri Djurrättsallianseni filmitud jõhkrad kaadrid tapamajast, kus tapetakse KRAV-sertifikaadiga loomi. Ökomärgis peaks andma kindluse, et tagatud on loomade heaolu ja tegu on orgaanilise lihaga, ent salaja filmitud video toob esile tõsised rikkumised.

Videos on näha, kuidas Rootsi tapamaja töötajad peksavad elusaid sigu pulkade ja kettidega, löövad neile jalgadega näkku ja annavad elektrilööke. Lisaks sellele jõhkrale vägivallale paljastavad videod rikkumisi loomakaitseseaduse ja Euroopa Liidu määrustele.

Lõppenud aasta detsembris varjatud kaameraga salvestatud materjal näitab, et üks töötaja sedateerib ja veristab üheaegselt mitu looma, mis pole EL-i määruste kohaselt lubatud. Djurrättsalliansen toob välja, et nii jääb kahe tegevuse vahele kuni kümme minutit, kuid soovituste järgi peaks ajavahemik olema 15-20 sekundit. Lisaks ei kontrolli töötajad, kas sedatsioon õnnestus, ning jätavad loomad veritsemise ajal sageli järelevalveta.

Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post sõnas, et avaldatud kaadrid ilmestavad hästi seda, mis toimub tapamajades, kui keegi parasjagu ei vaata. “Tegu on õõvastava materjaliga, mis näitab, kuidas liha tegelikult poelettidele jõuab. Lisaks näitab käesolev olukord, et ka maheliha märgis, mis peaks justkui tagama loomade heaolu, on tihtipeale petlik, mistõttu ei pruugi inimesed ei teadagi, mida nad tegelikult toetavad. Kuna tegemist on intensiivtööstusega ning lihatootmine põhineb siiski tapmisel, on selge, et loomade heaolu tagamine ei ole tegelikult võimalik,” lisas ta.

Rootsi loomaõiguste organisatsiooni Djurrättsallianseni esindaja Malin Gustafsson on samuti seda meelt, et taoliste kaadrite avaldamine on oluline, et inimesed saaksid langetada teadlikke valikuid. “Väga palju loomi aretatakse ja tapetakse selleks, et nad jõuaksid inimeste taldrikule. Soovime, et üldsus saaks oma silmaga näha, kuidas neid loomi tapetakse, ja inimene saaks teha teadliku otsuse, kas ta soovib selles ahelas osaleda või mitte,” rääkis Gustafsson.

Rootsi loomaõiguslaste filmitud materjalidest nähtub, et kontrollide saabumisel olukord muutub – tapamaja muudab muidu kasutuses olevaid meetodeid ja korraga tapetakse üks loom. Gustafssoni sõnul näitab see, et taolised kontrollkäigud ei tööta.

“Tarbija ei saa kunagi teada, mida tema taldrikul olev loom on pidanud kannatama. Lisaks tuleb avalikult videoid levitades lisada märge häirivad sisust ja julmad fotod udustatakse. Asjaolu, et me ei saa isegi näidata, kuidas meie “toit” taldrikule jõuab, sest see on liiga jõhker, annab märku, kui julmalt loomi koheldakse,” ütles Gustafsson.