Tallinna loomaaed lükkab ümber väite metskitsede küttimise varjamisest

Venekeelne Postimees avaldas loo, milles süüdistas Tallinna loomaaeda aastavahetuse ilutulestikuperioodi ära kasutamises, et varjata samal ajal toimuvat metskitsede küttimist loomaaia territooriumil. Loomaaia teatel on tegu lausvalega.

"Venekeelse Postimehe online väljaandes avaldatud anonüümne lugejakiri, mis väidab, et ilutulestiku perioodi kasutati ära loomaaia territooriumil elavate kitsede küttimise varjamiseks, on lausvale," kirjutab loomaaed Facebookis.

Metskitsede küttimine pidi esialgselt toimuma sügisel, kuid lükkus asjaajamise vormistamise ajakulu tõttu edasi. Metskitsi püüti ja kütiti kümnel ööl, kusjuures ei kütitud loomi ei jõulude ajal ega vana-aasta öösel. "Kokkulangevus perioodiga, mil lastakse ilutulestikku, on juhuslik, mitte põhjuslik. Öösel küttimine oli paratamatu, kuna see oli ohutum ning efektiivsem püüdmise seisukohalt. Väide pimedusekatte all salaja küttimisest kasutades ilutulestiku müra selle varjamiseks on meelevaldne konstruktsioon," teatavad loomaaia esindajad.

Metskitse arvukus Eesti sobivates elupaikades on keskmiselt 50 kitse 1000 hektari kohta. Tallinna Loomaaias oli enne arvukuse piiramist umbes 40 kitse 35 hektari sobiva elupaiga kohta ehk siis enam kui 22 rohkem kui looduses loomulik. "Selge, et sellises olukorras hakkab metskitse populatsioon iseendale häda tegema, mõjuma halvasti taimkattele ja on ohuks meie kollektsiooni kuuluvate loomade tervisele (kannavad haigusi ja parasiite)," selgitab loomaaed.

Keskkonnaagentuuri andmetel kütiti 2019/2020 jahihooajal Eestis 31 032 metskitse. Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel registreeriti 2019. aastal 4885 metskitsedega seotud liiklusõnnetust.
Loomaaias kütiti ja püüti kokku 24 kitse.

"Kitsede arvukuse vähendamine oli ebameeldiv, aga vältimatu ettevõtmine. Ettevõtmise läbiviimiseks saadi kooskõlastus vastavatest ametitest. Töö teostamiseks kasutati professionaalseid jäägreid.
Kitsede püüdmiseks kaaluti erinevaid meetodeid: uinutipüss, eluspüügi lõksud ja tavapärane küttimine. Nii uinutipüss kui ka eluspüügi lõks ei olnud tööks sobilikud. Seda kinnitasid nii jahimehed, maaülikooli eksperdid kui ka ulukite seirekeskuse kitsede eluspüügiga tegelevad eksperdid. Uinutipüssiga pole võimalik loomi vajalikul arvul kätte saada, lisaks on see kitsede puhul väga piinarikas. Eluspüügi lõksuga on võimalik kätte saada üksikuid isendeid aga mitte piirata populatsiooni arvukust," põhjendab loomaaed, lisades, et
loomaaias kinni püütud kitsede ümberasutamine loodusesse võiks loomaaedade üleüldise disneylandistuva kuvandi seisukohalt olla suhtekorraldusliku sammuna ju kasulikum, kuid tegelikkuses lükkaks see metskitsede suure arvukusega seotud probleemid lihtsalt linnast loodusesse mõne teise ametkonna või vastutava keha lahendada. "See, mis saab metskitsedest edasi ning kas mõni neist ümberasustatud kitsedest leiab oma koha autorataste all või ikkagi jahistatistikas, ei oleks siis justkui enam meie probleem.
Loomaaed lähtub oma tegevuses teadmistest ja eetikast, mitte emotsioonidest. Loomadest tuleb hoolida, aga see toob aegajalt kaasa paratamatu vajaduse loomi ka surmata, mida teeme nii, et see oleks loomale võimalikult valutu."