Lisaks Eesti Kalastajate Seltsi poolt üles seatud haugile sai hääletada ka säina ning tõugja poolt (esitajateks vastavalt Saaremaa kalamehed ja Lõuna-Eesti kalastajate klubi).
Haug on meie vete levinuimaid kalu, keda võib leida pea kõigist veesilmadest, kus on võimalik aastaringne elu. Kui toidubaas on piisav ja elupäevi antakse, kasvab haug tublisti üle 10 kg raskuseks ning enam kui meetri pikkuseks. Eesti parimad haugiveed asuvad Väinameres ning Lääne-Eesti saarte ümbruses, kus haugivaru on pärast 1990ndatel valitsenud mõõna-aastaid kenasti taastunud.
„Harrastuskalastajate jaoks on haug üks põhilisi püügiobjekte ning kõige suurem röövkala, keda igapäevaselt tabatakse,“ ütles aasta kala valimise ellukutsuja, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask. „Samuti on haug eluviisi poolest eraklik nagu eestlane, kes ihkab suuremat privaatsust ning armastab omaette hoida.“
Haug koeb aprillis-mais ning kudemise edukus sõltub peamiselt suurvee olemasolust ja sellest, kas tal lastakse rahus kudeda. Haugi kudemise suurimateks vaenlasteks on maaparandus, mille eesmärgiks on suurvesi võimalikult kiiresti merre viia, ning lumevaesed talved, aga ka kevadiste kudealade ootamatu külmumine ja ülepüük. Viimasel paarikümnel aastal on haugile paljunemiseks esmatähtsad kevadised suurveed muutunud aina harvemaks ja nende ulatus ja püsivus järjest väiksemaks.
Et iga haug saaks oma elus vähemalt korra kudeda, kehtib tema püügil alammõõt 45 cm, aga tõsisemad kalamehed nii väikest haugi kaasa ei võtagi. Samuti on mõistlik tagasi lasta ka väga suured haugid, sest nende väärtus kudejatena ületab mäekõrguselt kulinaarsed omadused. Alates 2021. aastast tohivad harrastuskalastajad kaasa võtta viis haugi ööpäevas.
Toidulaual on haug väga maitsev kala, keda süüakse peamiselt praetult ja marineerituna.
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala kolmandat korda. 2019. aasta kala oli jõesilm ehk sutt, 2020. aastal osutus valituks lõhe.
