Esimene koroonajuhtum avastati Rootsi mingifarmis 23. oktoobril, pärast seda levis viirus veel 12 farmi. Ajutise keeluga soovib valitsus viiruselevikut tõkestada. Keeld ei tähenda, et juba töötavad farmid tuleks sulgeda, kuid sel aastal uusi loomi farmides sündida ei tohi.

Finantsturgude minister Per Bolund ütles pressikonverentsil, et Rootsis pole muteerunud koroonaviirus veel mingifarmidesse jõudnud. "Sellegipoolest on mingifarmid riskifaktorid meie võitluses koroonaviiruse vastu," lisas ta.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tervitab Rootsi valitsuse otsust ning loodab sarnaseid edasiminekuid näha ka Eestis. "Tegu on küll ajutise keeluga, kuid see võib viia mingifarmide ja kogu karusnahatööstuse keelustamiseni. Koroonaviirusega nakatunud loomad on oht meie kõigi tervisele, mistõttu ootame ka Eestilt kiiret tegutsemist," rääkis Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post.

Djurens Rätti presidendi Camilla Bergvalli sõnul on enamik rootslastest karusloomafarmide sulgemise poolt ning tegu on loomade jaoks ajaloolise päevaga. "Oleme aastakümneid võidelnud naaritsafarmide järkjärgulise kaotamise ja kannatuste lõppemise eest. See otsus on tõenäoliselt Rootsi mingitööstuse lõpp," ütles ta.

Ka teised riigid on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks astunud ennetavaid samme, näiteks on samasuguse ajutise keelu vastu võtnud Taani. Hollandis pidi karusloomafarmide keeld jõustuma 2024. aastal, ent riik otsustas üleminekuperioodi lühendada ning keeld hakkas kehtima juba selle aasta algusest.