LHV: loomavaenulikel ettevõtetel pole meie juurde asja

LHV on koostanud välistuslisti, kuhu kuuluvate valdkondade esindajad pangalt laenu ei saa. Panga ESG ehk jätkusuutlikkuse valdkonna juht Ragne Maasel rääkis intervjuus Loomade Hääle podcasti saatejuhile Sven Paulusele, et taoline list aitab nii pangal kui ka majandusel laiemalt liikuda loodus- ja loomasõbraliku majanduse suunas.

Miks otsustas LHV panna paika looduskeskkonnaga ja sotsiaalse vastutusega vastuolus olevad tegevusalad?

See välistusnimekiri ja need tegevusalad on tegelikult osa meie suuremast programmist ja suuremast strateegilisest eesmärgist hakata oma äritegevust jätkusuutlikumaks muutma. Projekt sai tegelikult hoo sisse juba natuke rohkem kui aasta tagasi - 2019. aasta septembris. Iga panga või finantsettevõtte suurim mõju on ju läbi nende äritegevuse. Jõudsime läbi strateegiliste jätkusuutlikkustegevuste lõpuks selleni, et hakkasime igasse protsessi natuke täpsemalt sisse vaatama ja sündiski see välistusnimekiri, mis oli loogiline jätk meie tegevustele.

Mis teid selleks innustas? Kuidas te selleks eeskuju saite?

Eks me oleme kõik aru saanud, et destruktiivse ja hoolimatu käitumisega ei jõua me isiklikus elus mitte kuhugi ning samuti ei jõua mitte kuhugi ettevõtted ega pangad. Innustus olla parem ongi ju tegelikult see, millest me siin täna räägime.

Samamoodi on ju innustus teha oma äri paremini ja tulemuslikult. Täna on väga-väga palju näiteid, kus hoolimatu ja destruktiivne käitumine ei ole võrdusmärgiga kasumlik ja väga palju näiteid, kus hooliv, jätkusuutlik ja kestlik käitumine on ka äriliselt tulemuslik.

Mis on jätkusuutlikkus ja kestlikkus? See ongi ju see, et me saaks pakkuda väärtust pikemaajaliselt, et me saaksime kesta. Kui see ei inspireeri, siis ma ei tea mis inspireerib. Olla parem, saada paremaks, proovida paremini ja olla motiveeritud on kindlasti hästi suur inspiratsiooniallikas.

Kui rääkida nüüd täpsemalt sellest välistusnimekirjast, siis maailmas on juba väga paljud teised pangad sarnaseid asju teinud. Kasvõi Skandinaavias on suured pangad, kes on jätkusuutlikkusega tegelenud 10-20-30 aastat. Kindlasti on kaubandussektoris ka väga palju teisi, kelle poole vaadata ning kellelt šnitti võtta ja inspiratsiooni saada.

Teie krediidipoliitikaga vastuolus olevate tegevusalade nimistu läks käiku mullu juulis. Mida see sisulisemas plaanis teie potentsiaalsete või juba praeguste klientide jaoks tähendab?

Klientidele tähendab see,et peab hakkama natuke rohkem mõtlema oma tegevusele ja sellele, et pank saab jätkusuutlikult toimida ainult siis, kui tal on piisavalt infot nii nende projektide kui ettevõtete kohta.

Esimene asi, mida see kaasa toob, ongi võib-olla see, et ettevõtted peavad hakkama natuke rohkem infot koguma ja ka pankadele edastama. Kindlasti on informatsioon, et üldse enda mõjudest aru saada, selline ESG tuumikteema. Meiegi oleme pidanud väga palju mugavustsoonist välja tulema, et enda portfelli mõju paremini teaduslikult mõõta. Kindlasti läheb ka klientidele surve, et tuleb mõõta rohkem enda mõju ja olla valmis ka pankadele sellest rääkima.

Lisaks tahaksime ikka näha ennast näha natukene positiivse motivaatorina. Me saame paremini oma äri ajada ainult siis, kui need ettevõtted, kellega me äri teeme, on motiveeritud olema jätkusuutlikud.

Teine koht, mille välja tooksin on see, et surve ühiskonnas on piisavalt kaugel, et iga ettevõte - ükskõik millises ärivaldkonnas ta tegutseb - peab hakkama vaatama, kuidas natuke hoolivamalt ja jätkusuutlikumalt oma äri ajada. Majandus ei saa kindlasti jätkusuutlikult toimida, kuijätkusuutlikud on ainult pangad. Majandus peab ikka üldiselt sinnapoole liikuma ja eesotsas ettevõtetega.

Seega, kui ma olen karusloomakasvataja või inimene, kes soovib foie gras'd toota, siis teie jutule enam ei maksa tulla?

Exclusion seda täna ütleb. Kindlasti on oluline juurde lisada, et 2020. aasta juulis hakkas meil see välistuslist toimima, aga need punased jooned on olnud alati. Eks neid krediidiotsuseid ei tee ju kuskil mingisugused robotid, kompuutrid ega algoritmid. Nende taga on alati inimesed, kes ka tõesti mõtlevad läbi, ning krediidiotsustes on potentsiaal 10-15-20 aastat.

Kui talupojamõistusega läheneda, siis on täna ikkagi selliseid destruktiivseid ettevõtteid ja sektoreid, kes saavad oma raha tegevustest, mis ei ole jätkusuutlikud. Kui me tõesti näeme, et sellised destruktiivsed sektorid ei ole 10-15-20 aasta pärast enam kuidagi äriliselt mõistlikud, siis tõesti ükski pank ei peaks liiga kergekäeliselt neid otsuseid tegema. Siin ongi oluline mõelda seda, et krediidiotsuste taga on inimesed.

Miks on teie meelest oluline lähtuda keskkonnaalase negatiivse mõju hindamisest?

Ma arvan, et siin on kaks olulist asja. Oluline on negatiivset mõju vähendada ja sama oluline on positiivset mõju suurendada. See on täpselt see sama, mis ma rääkisin, et käituda hoolivalt, roheliselt, jätkusuutlikult ja kestlikult. Ütleme ausalt, et see saab olema üks majanduse tugisammas. Me oleme ka väga palju kirjutanud, et kapitali värv muutub roheliseks. Raha on varsti võimatu hoida, investeerida ja anda välja, kui sa ei mõtle nendele kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemadele.

Meie oma jätkusuutlikkuse ja ESG rakendamisega paneme ju samuti väga palju rõhku sellele, et ära ole destruktiivne ega ära mõju nii sotsiaalselt kui ka keskkonnaalaselt negatiivselt. Samamoodi on rõhk sellel, kuidas me saame kaasa aidata ning et kliendid teeksid rohkem positiivseid ja rohelisi valikuid. Selleks oleme oma tooteportfellis välja mõelnud n-ö motiveerivaid võimalusi - roheline autoliising, roheline kodulaen ja roheline laen ettevõtetele.