Koroonakoerad ka Eestisse? Tundlike ninadega detektiivid vajaksid eriettevalmistust ja puhtalt lehelt alustamist

Kuigi mitmel pool maailmas on koroonadetektiividest koerad end hästi tõestanud, pole Eestil esialgu kavas nende teeneid kasutada.

Terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel ütles, et nende ametil koostööd viiruseavastajatest koertega plaanis ei ole. Ka Politsei- ja Piirivalveametis ei ole ühtki sabaga detektiivi, kelle ampluaasse kuuluks haigete testimine.
Politseimajor Tõnu Tänav ütles, et sellist ülesannet pole veel PPA koertele antud. "Teoreetiliselt võib kõiki koeri selleks treenida, kuid eelnevalt peaks selleks treenitav koer olema nii-öelda „puhta lõhnataustaga“ ehk ta ei oleks saanud väljaõpet teiste lõhnade tuvastamiseks," selgitas ta. "Kui koer on näiteks välja õpetatud narkootiliste ainete, sularaha või püssirohu lõhna tuvastama, siis otsib ta eeskätt eelnevalt omistatud õppega lõhna, millega tekib ka vea risk. Kui mingi amet soovib sellise oskusega koera treenida, siis peaks ta leidma ilma lõhnaaine oskuseta koera ja sealt edasi minema. Väljaõpe võib kesta kuni kaks kuud."

Teenistuskoeri treenitakse Sisekaitseakadeemia spetsiaalses keskuses. Akadeemia pressiesindaja Johanna Tau sõnul ei ole neile laekunud tellimusi koroonakoerte kasvatamiseks. "Oleme valmis koeri koolitama juhul, kui ametkondadelt (PPA, MTA, Jusiitsministeeriumi vanglate osakond) selline soov tuleb. Samuti peab asjast olema huvitatud meditsiinivaldkond - vastava lõhna peab koolitamiseks saama just sealt - ja lennujaam või sadam, kelle territooriumil neid teste tehakse." Ta lisas, et teema on keeruline, kuna koroonakoera reageerimise peab siiski üle kontrollima koroonatestiga. "Loeb testi tulemuse dokument, mitte koera näitamine. Valdavalt tegelevad hetkel sellega tsiviilpoole koerajuhid," lausus ta. "Sellise koera koolitamine eeldaks, et koer on nii-öelda puhas leht ehk ei ole tegelenud varasemalt ühegi teise lõhna otsimisega. Idee pooleks saaks kasutada patrullides teenistuskoertena töötavaid saksa ja belgia lambakoeri."

Helsingi lennujaamas alustasid koerad potentsiaalsete haiguskandjate testimist mitu kuud tagasi. Ka Ühendkuningriikides on teenistuses mitmeid eriväljaõppega koeri. Siiski ei ole koroonakoerte kasutamine reguleeritud riiklikul tasandil, vaid sageli kasvatavad neid hoopis erinevad loomadega tegelevad vabaühendused. Prantsusmaa-Liibanoni uurimisgrupp tegi möödunud aasta sügisel selgeks, et eriväljaõppega koerad on suutelised viirusekandjat tolle higilõhna põhjal tuvastama pea 100-protsendilise täpsusega. Sama kinnitab ka Helsinki lennujaama koerte praktika. Seal testivad koerad umbes 2200 inimest kuus ning eksivad väga harva. "Protsess võtab aega alla minuti ning on lisaks tõhususele ja kiirusele ka odav," kinnitas fondi Wise Nose mänedžer Soile Turunen. Soomes läks pilootprojekt maksma 300 000 eurot, mis on tunduvalt vähem kui traditsiooniline meditsiiniline analüüsimine.