"Karusloomafarmide tegevus on Eestis sammu kaugusel lõpust. Seda nii tänu inimeste väärtushinnangute muutumisele, loomakaitseorganisatsioonide tegevusele kui ka sellele, et kõigi loomasõprade rõõmuks on Riigikogu liikumas karusloomafarmide keelustamise poole," sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomafarmide loomade heaolu probleemidega tegelenud viimased 15 aastat. "Eesti viimased karusloomafarmid on uksi sulgemas, eelmisel aastal lõpetas tegevuse 6 tšintšiljafarmi, nüüd sai tööstus viimase kirstunaela ka suurima farmi otsusega loomi mitte juurde paljundada," lisas Mering.

"Ajastus suurima farmi uste sulgemiseks ühtib ka Riigikogus menetluses oleva karusloomafarme keelustava eelnõuga 219," kommenteeris Mering. "Karusloomafarmid on keelustatud paljudes Euroopa riikides ning on oluline, et Eesti ei jääks perifeeriaks, kuhu need farmid liiguksid. Toetus keelustamisele on poliitilise maailmavaate ülene - avalike arvamuse küsitluste järgi hoolivad loomadest nii liberaalid kui konservatiivid."

Viimastel aastatel on globaalne karusnahatööstus langenud aasta-aastalt suuremasse madalseisu ning karusnaha hind maailmaturul on järjest langenud. Sellest tulenevalt on enamik Eesti karusnahatootjaid uksed kinni pannud. Paljud Euroopa riigid on karusloomakasvatuse juba kas täielikult või osaliselt keelustanud. Kantar Emori andmete kohaselt ei poolda 75% Eesti inimestest rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on Riigikogu keskkonnakomisjonis menetluses ning ootab suurde saali II lugemise hääletusele saatmist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena