Selle talve kõige külmemal pühapäeval kogunesid trikikooli koerad ja nende omanikud Kadriorgu kelkude kiirendusvõistlusele. Talviselt riidesse pakituna hakkas keskpäeval igast suunast koeri saabuma - kes sõitis kelgul, kes oli kotis ja kes oma peremeeste põues soojas. Kõik soovisid aga võistlustel osaleda ja oma kalleid sõpru ja trennikaaslastega üle hulga aja üle nuusutada.

Soojenduseks tegi meie trennikaaslase chihuahua Happy pereliige labrador Hunter pisikestele kelgutajatele lõbusõitu. Hunter rakendati kelgule ette ja pisikesed tuhisesid kelgul nii, et lumi tuiskas. Mõni kelk läks ka suurel hool ümber, kuid pehme lumi oli kukkujatele kui pehme pilveke ja haiget ei saanud keegi. Kelkudel olid põhja pandud lambanahad või soojad fliisid, et koerakeste jalakesed kenasti soojas oleks.


Üheskoos valisime sobiva raja ja määrasime finiši. Ekipaažid olid nii ühe-, kahe-, kolme- kui ka neljaliikmelised, vedajateks muidugi koerakeste pereliikmed. Turvalisuse tagamiseks tuli võistlusrada inimtühi hoida. Pealtvaatajaid kogunes aina juurde ja juurde, sest sellist võistlust polnud ju kellegi silmad enne näinud. Kõlas nii sõbralikku naeru kui ka imestust - koerad kelgutamas! Küsiti, et kuidas nad seal nii hästi küll püsivad?

Koerad püsivad kelkudel eelkõige selle tõttu, et need samad koerad on juba 9 aastat koos agilitrick rajajooksu ja trikitrenni teinud. Püsivus, osavus, julgus ning usaldus on see, mille tõttu ka kelgutamine neile koertele rõõmu pakub. Kadrioru parki jalutama tulnud inimesed pildistasid ja filmisid meie starti rivistatud koertest pungil kelke.

Kõlas start ja kelgud hakkasid hoogu üles kerima, kiirus aina kasvas ja kasvas ning esimene kelgutäis koeri jõudiski finišisse. Võitjateks osutusid ühes perest pärit chihuahuad Roosi ja Näpukene. Kingituseks tuli au ja kuulsust, CSL helkur ning sõprade õnnitlused!

Nõuandeid neile, kes soovivad ka oma koerale kelgutamist õpetada:

-Võta koerale kelk, pehme fliis või lambanahk ja korralik pihutäis maiuseid.

-Aseta kelgu põhja natukene maiuseid ja lase tal neid rahulikult sealt süüa.

-Hoia kelku kinni, et see ei libiseks ja püüa koer kelgule meelitada, kuid ära hakka veel kelku edasi tõmba, lase tal seal veel pisut süüa.

-Nüüd anna koerale käsklus „seisa!", „istu!" või „lama!" ja hakka ettevaatlikult kelku edasi tõmbama.

-Samal ajal kiida koera ja anna jätkuvalt maiuseid, kuni koer kindlalt kelgule püsima jääb.

Mäest ei maksa siiski koera kelgul alla lasta, sest see pole turvaline. Mööda siledat lund meeldib kelgusõit koertele väga. Külma ilma ja paksu lume korral on ka igapäevaselt väikesekasvulistele koertele õues pikemal viibimisel kelgust abi, sest kui käpakesed joostes külmetama hakkavad või paksus lumes liikumine raskeks osutub, saab kelguga edasi. Üks uus talispordiala on nüüd igatahesjuures ning võime rõõmu tunda tarkadest ja koolitatud koertest, kes nüüd kevadeni kelgutada saavad. Toredat vastlapäeva teile ja teie koertele soovib koertetreener Krista Laanet oma armaste õpilaste Lotte, Xzana, Kuku, Roosi, Näpukese, Happy, Moosi, Minni, Tiffani, Mathilda, Augusto , Kennu ja Hunteriga.