Frederik sündis umbes 2016. aasta kevadel Kiisa suvilate rajoonis ning pesitses seal koos oma õe ja paari kamraadiga, kuni ta 2017. aasta juunis Pesaleidja kassituppa jõudis. Suvilas oli näha, et kui näidata talle inimkätt, mis poetab talle söömiseks midagi head ja paremat, siis ta usaldab sind rohkem ning julgeb hetkeks end isegi mööda jalgu hõõruda. Aga niipea, kui tahtsid talle ka paisid jagada, jooksis ta välejalgselt eemale ning põrnitses kaugemalt.

Astudes hoiukoju sa ei näegi teda - arvatavasti on ta ühes või teises varjulisemas pesas. Kui teda vaikselt otsima hakata, võib ta küll ta üles leida, aga liiga lähedalt inimest kohates pistab ta susina saatel jooksu. Frederik ei ole kuri. Ta ei ründa. Mõnikord võib käpaga viibata, et "hoia eemale!". Tema sees on lihtsalt tohutu hirm inimese ees.

Aga see läheb kõik mõne aja pärast üle. Kui ta näeb, et sinu käed on head ja hoolivad, annavad talle süüa ning ei taha talle haiget teha, siis lubab ta endale pai teha. Arvestades seda, kui kiiresti ta nurru lööma hakkab, siis on näha, kui väga ta tegelikult pai ja hoolt tahab saada.

Isegi siis, kui esimene kontakt on loodud, vaatab Fredi sind kahtlustavalt ja ettevaatlikkusega, kuna ta on elus palju haiget saanud ning mitmel korral hüljatud. Nagu palju südamevalu tundnud inimese puhul võtab tal sinu päriselt usaldama hakkamine aega. Vaja on vaid kannatust, et Frederik teaks, et sa oled tema jaoks olemas ja teda enam maha ei jäeta.


Frederik on rahuliku iseloomuga ja ehk ka hingelt vana hing. Ta eelistab istuda soojas ja pehmes kohas ning ümbrust vaadelda. Kui tal eriti mugav ja mõnus on, siis peagi suleb ta silmad ning jääb unne. Frederikuke vajab päriskodu, kus tal oleks aega ja ruumi olla esialgu rahus, et siis vaikselt hakata inimesega harjuma läbi söögipalade, mängu ja kontakti. Ta saab teiste kassidega väga hästi läbi, oskab ja tahab ka mängida. Frederik võtab endale pigem passiivsema rolli ja ootab, et teine pool oleks aktiivsem.Tutvu Frederikuga lähemalt siin: https://www.pesaleidja.ee/loomad/frederik-3923/