Loomakaitsjad süüdistavad kelgukoerte kasvatajat seaduste eiramises

Eestimaa Loomakaitse Liit on nördinud Neumann Husky koerte kasvataja tegutsemise üle - nende hinnangul ei tagata enam kui kuuekümnele koerale sobivaid pidamistingimusi. Ka Põllumajandus- ja Toiduamet tegi Lõuna-Eestis asuvale kasvandusele mitu ettekirjutust. Kenneli juriidiline esindaja advokaat Robert Sarv leiab, et aktivistid topivad oma nina sinna, kuhu vaja pole.

Jaanuari lõpus jagati sotsiaalmeedias videoid, mis seavad kahtluse alla Neumann Husky loomapidamise tingimused. Väidetavalt on kelgukoerte ketid liiga lühikesed ja nende liikumisvabadus piiratud, samuti puuduvad kuudid, kuhu loomadel oleks võimalus nii külma kui kuuma eest varjuda. Seepeale pöördusid murelikud inimesed Eestimaa Loomakaitse Liidu poole.

"Eestis kehtivate õigusnormide kohaselt peab muu hulgas olema lemmiklooma jaoks pidevalt saadaval puhas joogivesi. Koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 meetri ulatuses ja vähemalt 2 meetrit laiuti kummalegi poole. Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 ruutmeetri ulatuses," toob liit välja. "Kui koera kett on metallist, siis peab keti ja jooksutrossi või muu sobiva vahendi ühenduskoht olema sellisest materjalist, mis koera liikumise ajal ei tekitaks koera häirivat heli. Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber. Aastaringselt võib õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks."

Välistingimustes peetavatele koertele peab olema tagatud veel terve rida eritingimusi, millest Neumann Husky liidu hinnangul mööda hiilib. Seepeale pöörduski liit Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve spetsialistide poole, paludes koerte tingimusi kontrollida. Ka loomakaitsjad ise suundusid olusid üle vaatama. "Meid jutule ei võetud, sisse ei lubatud ega koeri ei näidatud," sõnab liidu Tartumaa piirkonna juht Kristi Metsa. Tema sõnul õnnestus veidi suhelda perenaisega, kelle väitel on kennelis 62 erinevas vanuses koera, neist kümmekond juba eakamad. Enamus koertest olevat päästetud erinevatest Skandinaavia kelgukoerakennelitest, kus neid olla tahetud magama panna.

Kuudid põletati kärntõve tõttu

"See on iseenesest kiiduväärt tegevus, kuid taaskord eeldusel, et suudetakse tagada koerte heaolutingimused. Vaadates videoid jäi meile kahjuks veidi teistsugune mulje. Videotes on näha väga palju kelgukoera-laadseid koeri, kes on umbes kahe meetri pikkuse keti otsas. Väga paljudel puudub kuut," nendib Metsa. "Meie jaoks on küsimus, kas nende koerte hulk on ikka nelja inimese peale hallatav? Praegu me räägime miinimumtingimuste tagamisest, aga kas tõesti peab koeri miinimumi peal pidama? Äkki vääriksid nad rohkemat?"

Kuutide puudust põhjendati neile sügisel kennelis maad võtnud kärntõvega, mille tulemusel enamus kuutidest olla põletatud. Keti pikkuse osas jäädi eriarvamusele, sest Norras olla kahemeetrine kett seadusega lubatud. Loomakaitsjatele valmistab muret seegi, kuidas nii paljudele koertele tagatakse piisav liikumis- ja sotsialiseerimisvõimalus, kas neil on kahe abilisega kennelis piisavalt joogivett ning kas nende väljaheited saavad korralikult koristatud.

Ehkki algselt soostuti, et vabatahtlikud võivad hilisemal kokkuleppel koeri vaatama minna, tühistas kennel selle lubaduse, võttes appi advokaat Robert Sarve, kes palus oma klientidele anda rahu ja vaikust laimuskandaalist toibumiseks.

Kontrollorgan andis märtsi lõpuni armuaega

Loomakaitse liit pöördus ka PTA poole ning on nördinud nende passiivsuse üle. "Kahjuks on ametnike taktika meie suunas viimasel ajal selline, et meile ei anta mingit teavet ühegi kaebuse kontrolli tulemuste kohta," tõdeb Metsa.

PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda ütleb Delfile, et mõistab täiesti Eesti Loomakaitse Liidu muret, kuid amet peab lähtuma ratsionaalselt õigusaktides toodust , seal hulgas ka menetlusnormidest. "Põllumajandus- ja Toiduamet käis jaanuari lõpus olukorraga tutvumas ning tuvastas, et kõigil välistingimustes peetavatel koertel pole võimalust varjuda nõuetekohasesse kuuti või mingisse muusse ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuvasse ruumi. Ilmnes ka asjaolu, et kuigi kelgukoerad saavad igapäevaselt lühemaid jooksutamisi, siis siiski selline võimalus polnud paraku kõikidel," kinnitab ta. Kalda lisab, et amet tegi koerte omanikule puuduste likvideerimiseks ettekirjutuse, mille kohaselt peavad kõik koerad saama ilmastikutingimuste eest varjumiseks sobiliku ruumi või ehitise ning kõikidele koertele tuleb tagada nõuetekohane liikumisala hiljemalt käesoleva aasta märtsi lõpuks. Neumann Husky omanikud ei soovi ajakirjandusele kommentaare jagada ning suunavad küsimused edasi oma juristile Robert Sarvele, kes leiab, et aktivistide mõttekäik on üle käte läinud ega soovi sellel pikemalt peatuda.

Advokaat: aktivistid nõuavad jaburusi

"Suvaline grupp aktiviste, kellel puudub selleks igasugune pädevus, topivad oma nina võõraste asjadesse. Selleks on pädevad riiklikud asutused. Need aktivistid võiksid lõpuks mõista, et inimeste sildistamine, laimamine ja omakohus nagu ka „Kuuuurija“ saates nähtud ebaseaduslikud tegevused, ei mõju pikas perspektiivis kellelegi hästi. Jah, need võivad rahuldada mõne tähelepanupuuduse käes vaevleva aktivisti isiklikke vajadusi, kuid mõjuvad muus mõttes äärmiselt negatiivselt kõigile teistele asjaosalistele," selgitab ta ning toob ka näite loomakaitsjate liigsest aktivismist, mis on tema hinnangul jaburaks muutunud.

"Tegemist on kelgukoertega, kes veavad iga päev kelke või jooksevad vabalt. Need koerad saavad piisavalt loomuomast liikumist, nad on loodud jooksma. Kuna aga määruse nõuded näevad ette, et koeral peab olema igal ajal ketis olles 40 ruutmeetrit ruumi liikumiseks, siis tegeletakse praegu veel lisaks ketis pidamise alade 40 ruutmeetrini suurendamisega," räägib ta. "Kuna koerad saavad päeval pidevalt joosta, siis tõesti ei tulnud keegi selle peale, et õhtul, kui koerad võiksid olla justkui väsinud ja puhata, on neil ikkagi vaja 40 ruutmeetrit ruumi, nagu on nõutud pidevalt ketis elavale ketikoerale."

Sarv lisab, et neil on väga hea ja professionaalne koostöö PTA-ga ning see on ainus asutus, kellele nad teemat pikemalt kommenteerivad.