Sellisel juhul, kus metsloom otsib inimese lähedust ning tal on vabadus ise tulla ja minna, on inimene õigesti talitanud. Inimesel ei tasu aga ise metsloomaga kontakti otsida ega teda toita - pikas plaanis on see nii inimese kui ka looma enda huvides. Kui metsloom harjub inimese lähedusega ja kaotab loomuomase inimpelglikkuse, teeb see talle karuteene.

Inimese käest kerge toidu saamine meelitab looma inimese juurde tagasi, kuna sel viisil ei pea loom toidu otsimiseks palju energiat kulutama. Ehkki lühiajaliselt võib kerge kõhutäis loomale ja tema toitjale meele järgi olla, siis pikas plaanis vähendab see looma hakkamasaamist looduses. Eestis on palju selliseid juhtumeid, kus inimeste toidetud metsloom jääbki inimese lähedusse elama ja toitu noolima ning ühel hetkel hakkab loom inimesele probleeme põhjustama. Neid probleeme on mõistlik ennetada.

Jooksuajal võib inimesega harjunud loom meile ka teatud ohtu kujutada ja toitjat rünnata. Samuti levivad metsloomadega parasiidid ja haigused, mis võivad ohustada nii inimesi kui ka meie koduloomi. Paljud neist nähtavaid sümptomeid ei tekita, kuid tervisele kujutavad need ohtu sellegipoolest. Väikekiskjatelt (nt rebaselt) võib inimesele üle kanduda näiteks kärntõbi või eluohtlik paeluss (Echinococcus multilocularis), kes käitub inimese organismi sattudes nagu pahaloomuline kasvaja ning võib kaasa tuua ohvri surma.

Seetõttu soovitame ise metsloomaga kontakti mitte otsida ja tema toitmine kohe lõpetada. Oma loomuomase elu juurde jäämine on metsloomale kõige parem. Ka praegu jagub metsloomadele looduses toitu piisavalt, selle pärast ei tarvitse inimestel muretseda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid