Psühholoogiadoktor ja koerte neuropsühholoogia uurija Stanley Coren on öelnud, et see tuleneb nende evolutsioonist, kus nad olid veel jahtivad kiskjad. Neile on sisse kodeeritud instinkt valu mitte välja näidata, sest haavatud ja nõrk koer on suurem sihtmärk vaenlastele. Siiani käituvad meie koerad sellest instinktist lähtuvalt ning suruvad oma valu alla, olles stoilised- selleks, et end ja oma karja kaitsta. Lihtne. Kuid on see neile kasulik? Ei. Selle käitumise tulemusena ei näe meie omanikena tihti seda, kui neil on valus.
Pikaajaline valu on kehale stressor ja keha hakkab tootma valu tõttu stressihormoone.
Sellest alates läheb alla juba koera immunsüsteem, närvisüsteem, metabolism, väheneb söögiisu, lihaskoed nõrgenevad, kaob hea uni jne...
Kokkuvõtteks on koer kurnatud, keha stressis ja ta enda keha ei jaksa end tervendada...
Kuidas teada, et mu koeral on valus?
1. Ta on vaiksem ja loium kui tavaliselt või tuiab hoopis tavalisest rohkem sihitult ringi.
2. Mõned kehaliigutused tunduvad kanged, ei soovi väga liikuda, ei soovi teiste inimeste või koertega enam suhelda.
3. Võib lamada ebatavalises poosis, leidmaks enda ebamugavusele lahendust.
4. Avalduvad stressi märgid: aeglasem hingamine või hingeldab hoopis rohkem, silma pupillid on tavalisest suuremad, keha värinad.
5. Ei söö tavapärase isuga
Sina omanikuna tunned oma looma kõige paremini. Kas oled mingeid muutuseid tähele pannud?
Kui oled, siis selgita välja, mis lahti on - vajadusel muidugi loomaarsti abiga.
