PetCity veterinaar: enam kui pool lemmikloomadest on ülekaalulised
(12)
Lemmikloomade ülekaalulisus on tänapäeval aina enamlevinum terviseprobleem. PetCity veterinaari Kertu Kiviranna sõnul kannatavad ülekaalulisuse ja rasvumise all juba rohkem kui pooled lemmikud. Ülekaaluliseks loetakse looma, kelle kehakaal ületab optimaalset kuni 19% (KKI 6-7/9) ja rasvunuks, kui kehakaal ületab optimaalset 20% (KKI 8-9/9) või enam. Optimaalses kaalus loomadel on keharasva 15-20 %.
Ülekaalulisus ei ole pelgalt liigne rasva kogunemine kehas, vaid ka pideva kroonilise madalatasemelise põletikuga kulgev haigusseisund. Liigne rasvkude vabastab hormoone ja põletikumediaatoreid, mille kogumõju organismile on seni teadmata. On teada, et ülekaalulisus soodustab paljude teiste haiguste teket või raskendab nende kulgu. On leitud seosed ülekaalulisuse ja liigesehaiguste, hingamisprobleemide, neeruhaiguse, suhkrudiabeedi, põieprobleemide, kõrge vererõhu, poegimisraskuste, südamehaiguste, mõnede kasvajate vahel.
Ülekaaluline loom talub sooja ilma kehvemini ja on suuremas kuumarabanduse ohus. Samuti on anesteesia- ja operatsioonirisk suurenenud, valikulisi operatsioone ei pruugi saada enne kaalulangetust üldse teostada. Haavade paranemine on aeglustunud. On leitud seoseid käitumisprobleemidega- rasvunud koerad valvavad oma toitu ja varastavad palakesi suurema tõenäosusega, isegi hauguvad rohkem ning on sõnakuulmatumad.
Ülekaalulisuse peamised põhjused
Tänapäeval on lemmikloomade söötmine tehtud üpris lihtsaks- täisväärtuslikke krõbinaid ja konserve on poelettidel jalaga segada. Füüsilist aktiivsust aga ei suuda me loomale sageli piisavas koguses pakkuda. Toiduga söödetakse loomale rohkem energiat, kui ta ära kulutab ning ülejäägid kogunevad rasvkutte. Enamasti ei tea loom ise, kui palju ta antud toitu päeva jooksul sööma peaks. Mida maitsvam toit, seda suurem isu. Sageli on põhitoidukordade vahel ka snäkid või preemiad, palakesi antakse oma toidulaualt juurde või on krõbinad/konserv terve päeva vabalt ees.
Mingil määral on ülekaalulisusel geneetiline taust- mõned tõud on suurema isuga ja suurema rasvumisriskiga (näiteks labradori retriiver, pikakarvaline taks, šoti terjer). Samuti on mõju steriliseerimisel/kastreerimisel- pärast operatsiooni looma ainevahetus aeglustub ja aktiivsus väheneb, kuid isu suureneb. Siinkohal on oluline, et omanik jälgiks oma looma kehakonditsiooni ja korrigeeriks toitumist vastavalt. Ainult tõug või steriliseerimine/kastreerimine ei tee looma paksuks, põhjuseks on siiski liigne söötmine ja vähene aktiivsus. Pärast operatsiooni tuleks järkjärgult üle minna kastreeritud/steriliseeritud looma toidule; ülekaalu ennetamine on lihtsam, kui selle alandamine.
Mõnikord võivad ka lemmikud liigselt süüa stressist, ärevusest või igavusest. Kui loom otsib omaniku tähelepanu, arvatakse sageli, et lemmik tahab süüa. Tegelikult võib tegu olla igavuse või muul põhjusel tähelepanuvajadusega. Seetõttu peaks liiga sagedase söötmise asemel lemmikule teisi tegevusi otsima, näiteks lühikese mängusessiooni ette võtma.
Rasvumise risk on suurim vanuses 5-11 aastat, kuid tänapäeval suureneb juba kutsika-kassipojaeas ülekaaluliste loomade osakaal. Neil on ka edasises elus suurem risk rasvumiseks.
Mõnede ravimite pikaaegne manustamine võib kehakaalu tõusu tingida (glükokortikosteroidid, barbituraadid, innapreparaadid).
Harvematel juhtudel (enamasti vanematel loomadel) võib kaalutõus olla seoses ka endokriinhaigustega (kilpnäärme alatalitlus, neerupealiste ületalitlus, diabeet), sel juhul on tõenäoliselt märgata ka muid muutusi looma tervises või ei anna põhjalik dieedipidamine soovitud kaalulangust. Kahtluse korral tasub konsulteerida loomaarstiga. Üldiselt tasukski lasta loomaarstil lemmik üle vaadata ja kaaluda, seejärel saab paika panna kaalulangetusplaani ja valida õige toidu dieedipidamiseks.
Kas mu lemmikloom on ülekaaluline?
Loomad võivad rasva ladestada veidi erinevalt, kuid alati on suurenenud kõhu ümbermõõt. Koerad kipuvad rasva koguma rindkere- ja nimmepiirkonda, kassid kõhule ja näopiirkonda. Kassidel võib esialgu tekkida ka ainult „rasvalotike“ kõhu alla, mida omanikud mõnikord isegi kõhusongaga sassi kipuvad ajama. Ainult kaalunumber ei ütle looma seisundi kohta tihti väga palju, kuna tõusiseselt võib normaalne kaal varieeruda 25%. Looma nägemata, ainult tõu ja vanuse põhjal, ei saa öelda, kas loomake on normaalkaalus või mitte. Täpsemaks hindamiseks kasutame kehakonditsiooni indeksit KKI (body condition score BCS).
KKI mõõtmine on mõnevõrra subjektiivne ja väga karvastel loomadel keerulisem. Ainult vaatamisest kindlasti ei piisa, tuleb loomake kätega üle palpeerida. Kaalulangetuse protsessi käigus tuleb KKI ja ideaalkaalu aegajalt uuesti hinnata.
Ideaalkaalu arvutamine: iga konditsiooniindeks üle 5 (ideaalne) tähistab 10% ülekaalu (näide: 45 kg labradori retriiver KKI-ga 8/9 on 30% ülekaaluline ja peaks kaaluma 32 kg). Ideaalkaalu võib arvutada ka keharasvaprotsendi kaudu, mis on veidi keerulisem.
Eestikeelsed juhendid looma KKI mõõtmiseks on näiteks Purina kodulehel (www.purina.ee).
