ILSE BLOGI | Geograafia peale ma pissin! Taksi kalender on online-tundidest ja videokoosolekutest pungil
(2)
Seda, et kodukontoris ja koeraomanikuna on keeruline endast professionaali muljet jätta, on muidugi varemgi ette tulnud. Senini on siiski löömata mu kunagise varjupaigakoera Messi rekord. Keset Skype`i intervjuud ühe 4000 kilomeetri kaugusel elava sportlasega ilmus koer minu vaatevälja, vahtis sisendusjõuliselt otsa ning pressis endast välja tohutusuure haisva julga.
Isegi suurima tahtmise puhul röögatada: "Appi, mu koer pasandas! Oot, ma koristan ära!" poleks see kõne alla tulnud, kui vähegi tahta, et intervjueeritav sind tõsiselt võtaks. Seega: lõuad pidada, hinge kinni hoida ja edasi teenida - vaatamata sellele, et tegu on poolteist tundi vältava persooniintervjuuga ning aromaatne junn põrandal aurab!
Kuigi takse peetakse usinateks haukujateks (ning sellel on oma loogiline põhjus - kui mäger või rebane on urus kinni peetud, tuleb peremehele maa alt sellest valjuhäälselt teada anda), pole Ilse seni häält peaaegu teinudki. Juba teda Lätist koju sõidutades pidasime vahepeal auto kinni, et kontrollida, kas ta ikka üldse hingab - kutsikas istus puuris niivõrd hiirvaikselt.
Mis ei tähenda muidugi, et ta kodus vaikides nurgas püsiks - ärkvelolekuaeg on siiski täis seinast seina tormamist, mänguasjade loopimist, ulakuste otsimist, pereliikmete sokist või püksisäärest tirimist ja kui väsimus peale tükib, siis kangekaelset püüdlust mulle külje alla trügida ning just nimelt seal tukkuda. Ideaalne taustapilt kõikvõimalike videokoosolekute tarbeks - mida meil isolatsiooniajal on teatavasti rohkelt.
Just keset üht sellist asjalikku Skype`i arutelu leidis aset ka pidulik esimene "auh!". Akna all möllasid naabrilapsed ja taks pidas vajalikuks neid korrale kutsuda. Seega, kuna tundus, et asi on käpas, ei jäänud see sessiooni ainsaks haugatuseks.
Olgu, töökaaslastele on võimalik olukorda selgitada (taksile paraku mitte nii väga) ja see naljaks keerata, aga pikemate intervjuude ajaks olengi sunnitud lapsehoidja otsima. Tavaliselt on selleks 15-aastane tütar Agnetha Katrina, kes nagunii on koduõppel ja kellega me siis kordamööda kutsikahoiu vahetusi teeme. Mõnel tihedamal töö- ja koolipäeval olen siiski palunud mehel koju lõunale tulla, et näiteks surmtõsist jutuajamist keskkonnaametnikega ei katkestaks lustlik haugatus või järjekindel niuksumine, et ka taksile vestluse käigus sõna antaks.
Vahetevahel osaleb Ilse ka tütre e-tundides. Mis saakski teismelistele suurem rõõm olla, kui ootamatult kaamerapilti ilmuv kolmekuune kutsikas! Kuna meil on parasjagu käsil hammastevahetuse periood, sobib Ilse oma tühja sahtliga algklassilapseks ideaalselt, kuid põhikooli lõpuklass käib talle esialgu veel üle jõu. Seega leiab taks vahel, et matemaatika, saksa keel või geograafia pole päris tema jaoks ja pissib selle peale, täpsemini siis juhtmete või ruuteri peale näiteks.
Küll aga võtab ta meeleldi osa kehalise kasvatuse kodustest töödest, mida teinekord kästakse teha õues. Tütre ja kahe sõbra kekaharjutustelt naasis ta ühel päeval täiesti rampväsinult. Millalgi saabub päev, mil Ilsel tuleb ka kutsikakooli minna - ja kuna praegusel ajal toimuvad needki suuresti videosilla vahendusel, siis on tal vähemalt mõningane praktika juba olemas.
Eks mulle meenub nüüd tagantjärele küll, mille peale ma oma eelmise taksi Tilde peale aeg-ajalt vihastasin (möödunud 10 aastat on mälus muidugi korrektiive teinud ja pildi nostalgilisemaks mõelda lubanud). Ainult taks suudab olla niivõrd intensiivselt pealetükkiv, et sööb viimaks närvid ära. Ta lihtsalt peab kogu aeg olema su vahetus läheduses.
Tilde eluajal ei teatud kodukontoritest suurt midagi, seega kasutas ta juhust ning töllas mul järjekindlalt sabas absoluutselt igal pool, kui hommikuti enne tööle minekut kohvi keetsin, pesin, meiki tegin jne. Kui sul on parasjagu kiire ja igal sammul varitseb oht jälitava taksi otsa astuda, ajab see teinekord raevu. Aga selle kompenseerisid siis ja kompenseerivad ka nüüd need hetked, kui vaatad magusasti magavat töntsakakäpalist koera harda pilguga justkui vastsündinut ja ootad: ärkaks ta ometi juba üles!
