Ebaausalt raske eluga Leo igatseb kannatlikku inimest ja päriskodu
(9)
Milline on Leo käänuline lugu?
2016. aasta talvel võlus Leo Viljandi varjupaigas ära oma esimese perenaise. Kass valis pere ise välja: käis kõrval ja tutvustas varjupaiga elanikke. Kodus aga selgus, et Leol on üks iseärasus: nimelt pissib ta küll õigesse kohta, kuid suurema häda teeb kastist väljapoole. Õnneks ei võtnud Leo uus omanik teda kui asja, tüütust, ebamugavust, vaid kui uut pereliiget, keda ei visata esimese ebameeldivuse korral kohe tänavale.
Me ei tea, mida on Leo eelnevalt läbi elanud, et ta nii teeb. Küll aga on Leol säilinud ülim inimesearmastus ja lähedusevajadus.
Kuna esimene perenaine töötas kodus, oli tal võimalik Leoga tegeleda: iga kord kui Leo põrandat kraapis, tõsteti ta õigesse kohta ja paari kuuga hakkaski Leo täitsa ise liivakastis käima!
Kui omanik pidi hakkama aga uuesti kodust väljas tööl käima, tuli probleem tagasi. Ilmselt tekitas perenaisest lahus olemine temas väga suurt stressi. Kahjuks ühel hetkel perenaise abikaasa haigestus ja seadis ultimaatumi: kas läheb kass või lähen mina. Ja nii Leo Pesaleidjasse sattuski.
Kui Leo Pesaleidjasse jõudis, oli ta selgelt väga-väga õnnetu. Kes ei oleks, kui pere, kes sind armastanud ja hoidnud on, sind järsku enam ei taha ja pead viibima ühes ruumis sadade teiste kassidega. Õnneks võlus Leo ära Pesaleidja hoiukodu, kus ta saab praeguseks mõnusalt aega veeta. Kahjuks ei ole hoiukodul võimalik aga Leod igavesti enda juures hoida ja Leo vajab väga inimest, kes teda hoiaks ja armastaks ja kunagi ära ei annaks. Leo on ära teeninud kindluse.
Leole meeldib väga jalutusrihmaga jalutada ja omaniku kõrval või süles peesitada. Tegemist on maailma ustavaima kaaslasega, kes vajab küll natuke tööd, kuid on selle võrra ka armastavam.
Pidama peaks silmas, et Leol ei ole hea läbisaamine koertega.
Leo kohta saad rohkem lugeda SIIT!
