Loomaarsti soovitus kassikolooniate ennetamiseks: poole aasta vanuselt sigimisele kriips peale!

Kuna loodus talveunest ärkab ja loomariigi esindajad järgnevad ürgsele kutsele, vestlesime kasside steriliseerimise ja kastreerimise vajalikkusest, sest just kevadel pannakse alus varjupaikade nn kassipojahooajale. Dialoogi pidasid Varjupaikade MTÜ veterinaar Kätlin Hein vastaja ja projektijuht Anneli Matsi küsija rollis.

Milline on kasside arvukus varjupaikades?

Tänu varjupaigatööle on mul kindel teadmine, et kasse on Eestis liiga palju. Liiga palju kasse satub varjupaika - küll täiskasvanud ja poegi, küll emaseid ja isaseid, küll tiineid või emasid koos poegadega. Ja arvulises osas ei ole vähenemist märgata. Igapäevaselt pakume Varjupaikade MTÜ varjupaikades peavarju ja hoolitsust keskmiselt 500 kassile. Talvel võib olla see arv veidi väiksem, kuid suvel ja sügise jälle poole võrra suurem.

Miks on kasside steriliseerimine/kastreerimine oluline?

Kasside populatsiooni arvukust tuleb kontrollida. Kassid ise seda ei suuda ja nii peavad inimesed kontrolli enda peale võtma.

Emakassi juhib suguiha ja ta võib tiinestuda 2-3 korda aastas. Tema ei suuda paljunemisinstinkti maha suruda. Tiinus kestab kaks kuud ja pojad on otseselt ema kantseldada samuti kaks kuud. Pärast seda on emane kass valmis uuesti tiinestuma. Selliselt võibki ta aastas ilmale tuua 2-3 pesakonda kassipoegi. Emakassile on see ilmselgelt kurnav ja tema organism nõrgeneb. Ka ilmavalgust näinud kassipojad on siis elujõuetud ja vähenenud immunsusega. Emane kass võib esimest korda pojad saada juba kaheksa kuu vanuselt ja siis võib öelda, et laps sai lapsed, ta ei oska veel oma poegade eest hoolitseda.

Kui ilmavalgust näeb liiga palju kassipoegi, siis on pea võimatu neile uusi kodusid leida. Samuti on oht, et kassipoeg võetakse liiga kergekäeliselt ja ta satub uuesti tänavale ning tsükkel kordub. Meil on liiga palju hoiatavaid näiteid suveks suvilatesse võetud loomadega, kes suve lõpus maha jäetakse. Piisab ühest mahajäänud emasest kassist, et saaks alguse uus koloonia. Kolooniakasside elu ei ole kerge - nende eluiga on väga lühike, nende seas levivad erinevad viirushaigused, samuti kurnavad neid välis- ja siseparasiidid.

Millises vanuses on soovitav kassid, ka kodused kassid steriliseerida/kastreerida?

Varjupaigas opereeritakse kassid, kellele ei ole vana omanik järele tulnud, 15ndal varjupaigapäeval, kui puuduvad segavad faktorid. Kui kass vajab ravi, on tiine või on tal pojad vms, siis lükkub lõikus edasi. Kassipoegi opereerime 5-6 kuu vanuselt.

Kodused kassid soovitaksin opereerida samuti poole aasta vanuselt enne esimest jooksuaega, siis ei ole karta soovimatut üllatust pesakonna näol. Ja jutt ei käi ainult emaste steriliseerimisest, ka isased tuleb kastreerida. Kastreerimata isane läheb pulma ja võib koju tagasi saabuda kaklustes saadud vigastuste ja haigustega.

Millised plussid on steriliseerimisel/kastreerimisel lisaks ärahoitud pesakondadele?

Emastel kassidel jääb ära organismi kurnamine ja stress, mis kaasneb tiinuse, poegimise ja poegade hooldamisega. Lisaks puudub oht piimanäärmekasvajate ja mädaemaka tekkeks vanemas eas. Isased kassid on tervemad, sest puudub sugutung, mis ajaks pulma teistega kaklema.

Millised võimalused on steriliseerimiseks/kastreerimiseks?

Kõige parem ja tänapäevasem viis on operatsioon. See on kaasaegne, igapäevane ja rutiinne lõikus. Operatsioonimeetodid on arenenud sinnani, et lõikus on loomadele võimalikult ohutu, valutu ja vähe traumeeriv. Unustusse on vajunud pikad lõikushaavad, mitmed õmblused ja niitide eemaldamine. Emase kassi operatsioonihaav on paar sentimeetrit pikk, õmblused on nahasisesed ja iseimenduvad. Isane kastreeritakse kaasaegsel meetodil, kus operatsiooniks tehakse väike avaus ja õmblusmaterjali ei kasutatagi. Peale operatsiooni saavad emased selga mugava vesti, mis takistab kõhualuse lakkumist ja isased ei saa selga sedagi ning jätkavad oma igapäevast elu. Peale operatsiooni toimub lühiajaline järelravi ja haava tuleb ainult nädalapäevad jälgida.

On olemas ka nn keemiline steriliseerimine/kastreerimine, kus tablettide abil lükatakse jooksuaega edasi. See on suhteliselt ebamugav meetod ja mina seda ei poolda. Omanik peab olema eriti hoolikas ja kindlal ajal kassile tabletti andma. Mõne kassi puhul võib rohu andmine osutuda keeruliseks, kui hambad-küüned käiku lastakse. Samuti on tõendatud, et tablettide pikemaajaline kasutamine soodustab loomal kasvajate teket.

Kas operatsioonil on ka omad ohud?

Et opereerimiseks tehakse kassile narkoos, siis on aus välja öelda, et iga narkoos on risk. Minu praktikas ei ole olnud juhust, kus steriliseerimise või kastreerimise operatsioonil oleks kass surnud. Looma vanuse kasvades, muutub narkoosirisk suuremaks. Kui soovitakse seda riski vähendada, siis on soovitav otsida selline loomakliinik, kus tehakse inhalatsiooni anesteesia. Ja ikkagi, et narkoosirisk oleks väiksem, siis soovitangi opereerida kass noorukesena.

Kuidas mõjub steriliseerimine/kastreerimine kasside heaolule?

Steriliseerimine/kastreerimine ainult suurendab kasside heaolu. Eespool olid kirjas juba plussid tervise poolelt. Lisaks on loomad rahulikumad, sest puudub üks sund, üks tung. Emased on vabad murest järglaste pärast, isased hoiavad kodu ligi ja ei lähe hulkuma.

Muidugi ei võta operatsioon omanikult ära vastutust oma looma eest hoolitseda. Panustada tuleb heasse ja kvaliteetsesse toiduvalikusse, mis sobib opereeritud kassile. Et kass on rahulikum, siis tasub jälgida tema kehakaalu. Iga-aastaselt tuleb käia kassiga tervisekontrollis, lasta vastavalt vaktsineerida ja teha vajalikud välis- ja siseparasiitide tõrjed. Igapäevaselt tuleb oma kassiga suhelda ja rikastada tema päeva tegevustega, mis on kassidele omased.

Kokkuvõtvalt

Liiga palju kasse elab meil tänavatel ja tänu sellele ei vähene kasside arv varjupaikades. Kodud saavad kasse täis ja järjest raskem on leida uusi kodusid. Selleks, et vähendada kasside arvukust tuleb kontrollida nende paljunemist. Paljunemise parim kontroll on steriliseerimine ja kastreerimine. Steriliseerides ühe kassi, päästad sada, kes jäävad tänavatele sündimata.