Karusloomakasvanduste keelamine taas Riigikogus, saadikute toetus eelnõule üha kasvab

Homme arutab Riigikogu Keskkonnakomisjon taas eelnõud, mis näeb ette karusloomafarmide keelustamist aastaks 2023. Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis möödunud aasta oktoobris Riigikogu suures saalis edukalt esimese lugemise.

"Viimastel kuudel Riigikogu liikmetega suheldes näeme üha suuremat toetust karusloomafarmide keelustamise eelnõule. Arvestades ka avaliku arvamuse suurt toetust selle julma tööstusharu lõpetamisele, on kõik märgid suunamas sinna, kus sel kevadel loodetavasti ühe pikalt kestnud arutelu lõpetada saame ja Eesti hoolivate ja loomasõbralike riikide kaardile märgitud saab. Saame edukalt elada ka ilma loomade kitsas traatpuuris pidamise ja nülgimiseta, et neid luksuskaupu toota," kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomafarmide teemaga tegelenud pea 15 aastat.

Kui kunagi kasvatati Eestis karusnaha tarbeks ca 200 000 looma, siis tänaseks päevaks on Põllumajandus- ja Toiduameti andmete kohaselt alles vaid alla tuhande looma ning enamik karusloomakasvatusi on teada andnud, et on uksi sulgemas. Märtsikuus Kantar Emori poolt läbiviidud uuringust selgub, et karusloomafarmide keelustamist toetab 75% Eesti elanikest.

Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.