"Kas kõik lehmad peaks ka tuppa viima?" Hoolimatute omanike eakas liigesehaige koer lamab päevad läbi külmal maapinnal

Eestimaa Loomakaitse Liit sai häiriva teate Tartus Ihaste tee autoremonditöökoja õues elavast eakast koerast, kelle tervis tegelikult õues pidamist üldse ei lubaks. Omanikel tundub sellest aga ükskõik olevat.

Koera asukohast iga päev mööda sõitnud naine kurtis, et saksa lambakoer olevat hoovis iga ilmaga, ka kõige krõbedama külmaga lebas ta betoonil. Oli näha, et koeral on liikumisega raskusi ning aeg-ajalt ei suuda ta isegi püsti tõusta. Enamiku ajast peetakse teda ketis.

Liit suhtles ka PTA-ga, kes kohapeal olukorda kontrollimas käis ja leidis, et koer tuleks loomaarstile saata ning ravi alustada. Koostati ka vastav ettekirjutus. Selle tagajärjel olukord paraku ei muutunud.

Eestimaa Loomakaitse Liit otsis üles koera peremehe Olegi, kelle sõnul loom kuulub tema emale ning pärast kolimist väiksemasse korterisse ei leitud tema jaoks seal piisavalt ruumi. "Ema väitis telefonis, et peale ametnike suulist ettekirjutust oli ta käinud loomakliinikus Fik, kus koerale oli antud natuke valuravitablette ja liigeseid toetavat rohtu Synoquin. Valuravi tabletid olevat ammu otsas. Naine ei teadnud, et sellise tervisliku seisundiga koer peaks saama valuravi elu lõpuni. Samuti ei mäletanud ta ravimite nime. Palusime selle välja uurida ja teada anda. Mingeid muid mõistlikke soovitusi ta väidetavalt kliinikust ei saanud. Olla öeldud, et see on vanusest tingitud probleem," kirjeldab liit ühismeedias.

Loomakaitsjad rõhutavad, et selline liigesehaige loom peab kindlasti saama erikohtlemist ja külm õu ei ole talle sobiv koht. Pojal olla küll ridamaja, kuid tema koera sinna ei taha. "Kas lehmad peaks ka kõik tuppa viima?!" küsis ta sarkastiliselt talle tehtud märkuste peale.

Liit pakkus omalt poolt, et aitab koerale uue kodu otsida, kuid omanikud sellega ei soostunud. Neil oli ka varuvariante, kuidas looma olukorda kergendada, kuid alates eilsest omanik enam telefonikõnedele ei vasta. "Siinkohal oleme üsna nõutud, sest omavoliliselt väärkoheldud koera omastamine on kuritegu, mis pälvib kindlasti taas suurt avalikku tähelepanu," tõdevad loomakaitsjad.

Selliseid juhtumeid on liidu väitel aastas kümneid kui mitte sadu: vanem generatsioon sureb või haigestub ja järeltulijad arvavad, et loom pole nende oma ning nõuavad tema magamapanekut või otsivad uut kodu. Pärandus võetakse vastu, kuid lemmiklooma eest hoolt kanda ei soovita.

Liit tuletab meelde, et enne, kui vanemad inimesed langetavad otsuse lemmikloom võtta, tuleb põhjalikult järele mõelda, mis saab siis, kui ema või isa ühel päeval enam neljajalgse eest hoolitseda ei suuda. "Suhelge palun oma vanematega ja tehke plaan ka nende lemmikloomale.
Nõustage neid, kui tehakse otsus võtta perre lemmikloom. Mõelge, mis saab loomast siis, kui omanik haigestub? Lemmiklooma võtmine pole kohustuslik, kuid tema eest hästi hoolitsemine peaks seda kindlasti olema. Täpselt nii kaua, kui kaua loomale elupäevi antud on!" panevad nad inimestele südamele.