Siilipusa hoiukodu jagab ühismeedias muljeid tänavusest talvest: "Kõik meie hoiukodus talvitunud siilid on kenasti kevadeni vastu pidanud. Kui kaks siilitüdrukut teevad vahepeal veel paaripäevaseid tudusid, siis Järvekülast peatraumaga ravile saabunud siilitüdruk on visalt tugevas keras ja sügavas unes. Ta läks unne väga heas kaalus, ka praegu on kaal pea 800 g,rammi, seega võib rahulikult maikuu alguseni oma pesas peidus olla.

Siilipoisid on üleval, sirutavad aedikutes joostes oma jalgu, turtsuvad võõraste lõhnade peale ning taastavad kaalu, et aprillikuu lõpupoole vabadusse vudida. Isegi kui kaal oleks sobiv, siis viivitame vabastamisega soojemate ilmade saabumiseni, kuna vabadusse minnes pole neil sooja pesa ning siilikestel on võimalik end peita vaid põõsastesse, puuriitade- või muude varjualuste alla.

Kui meie juurest lähevad siilid vabadusse ilmade soojenedes ning heas kaalus, siis looduses praegu juba ärkavad siilid on kaotanud korralikult kehakaalu ning tõttavad õhtuhämaruses toiduotsingutele.

Metsloomaühingu hoiukodudesse on sel kevadel juba sattunud raskelt vigastatud siile, kes on autolt löögi saanud, traatvõrgust aia vahele kinni jäänud või muul teadmata viisil end vigastatud. Olles raske ja külma talve üle elanud, on kohe kevade hakul õnnetuse tõttu elu kaotamine väga nukker

Oleme siis koos tähelepanelikud, sest helkureid neil okaskeradel pole, aia alt on nad meistrid end läbi pressima ja turritavate traatidega end vigastama, üles suudavad nad leida järskude servadega augud ja veesilmad kuskohalt ise välja ei saa... ja need sügavad põõsaalused võivad olla siilide rõõmuks natuke riisumata ja niitmata."