Koerte katk tõstab pead, kuid loomaomanike hulgas levib vaktsiinivastasus
(90)
Aprilli alguses sattus Pärnu PetCity kliinikusse rebane, kes samas eutaneeriti. Tegu on juhusega, kuna Loomapäästegrupile saabus teade Saulepist leitud noorest rebasest, kes tundus olevat autolt löögi saanud. Grupi vabatahtlikud Juss ja Risto toimetasid looma igaks juhuks kliinikusse ning esialgu näis, et tollel pole viga midagi.
"Suuremaid vigastusi ei paistnud, vabatahtlikud olid valmis rebase metsa tagasi viima, aga seal samas kliinikus tabas teda krambihoog, mis on iseloomulik koerte katkule," rääkis Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner.
Tema sõnul oli tegu õnneliku õnnetusega. Loomaarstid taipasid sümptomite põhjal kohe, millega tegu ja eutaneerisid haige looma. Diagnoosi kinnitas hiljem ka laborianalüüs. Kui siiani on katkujuhtumeid viimasel ajal tuvastatud vaid Harjumaal, siis nüüd on põhjust oletada, et neid võib ette tulla ka mujal.
"Loom ei tunne ju riigi või omavalitsuse piire, ta liigub sinna, kuhu tahab," tõdes PetCity loomakliiniku tegevjuht Jürgen Mitt, kelle hinnangul on põhjust arvata, et nakkusjuhte on rohkem, kui neid veterinaarideni jõuab. Metsloomi ju spetsiaalselt ei testita.
"Kui ma 2012. aastal ülikooli lõpetasin, siis seda haigust ei esinenud, viimasel ajal on see hakanud uuesti pead tõstma," lausus ta ja toonitas, et tegu on äärmiselt ohtliku ning kergesti nakkuva tõvega, mida on algusjärgus raske diagnoosida. "Haigus kulgeb etapiliselt: alguses tekivad hingamisprobleemid ja ninaeritis, mis võivad viidata ka mõnele teisele haigusele. Kui katk juba närvisüsteemini jõuab, on see lihtsamini äratuntav," selgitas ta.
Mitt lisas, et katkule puudub ravim, võimalik on vaid sümptome leevendada. Seevastu on olemas tõhus ennetus kompleksvaktsiini näol. Paraku levib loomaomanike hulgas üha enam vaktsiinivastasus. "Nii nagu inimestegi puhul - ei taheta vaktsineerida ennast ega oma last, ei taheta vaktsineerida ka koera," nentis ta.
Mitt usub, et praegu on vaktsineerimata koeri ehk mõne protsendi jagu, kuid vaktsiinivastase mõtteviisi süvenedes ohustavad nakkushaigused koeri üha enam. "Koertel esinevad kõrvaltoimed on haruldased ja kergemad, seetõttu ei maksa vaktsineerimist karta," julgustas ta. Samas on koerad inimestest altimad nakkusi üles korjama. "Inimesed peavad kinni mingistki hügieenist, aga koer kipub ju kõike lakkuma," põhjendas ta.
Loomaarst paneb inimestele südamele, et metsloomadest tuleks eemale hoida ning tõbise välimusega isendit nähes teatada keskkonnametile või loomapäästeorganisatsioonidele, kes olukorra professionaalselt lahendavad. "Metslooma omale koju tassides või talle lähenedes riskivad inimesed erinevate haigustega," lausus ta.
Mida pead teadma koerte katkust?
Eriti rängalt ründab koerte katk kutsikaid. Lisaks koertele nakatuvad meie tingimustes rebased, kährikud, hundid, šaakalid, nugised, tuhkrud, nirgid, kärbid, naaritsad, saarmad, karud ja mägrad.
Haigus kulgeb kas subkliiniliselt ehk sümptomiteta, kergelt, ägedalt või krooniliselt. Haigestumisel tekib palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, nahalööve või närvinähud. Kliinilisteks tunnusteks ehk sümptomiteks võivad olla isutus, loidus, oksendamine, kõhulahtisus, köha ja hingamisraskus, kopsupõletik, aevastamine, nõrevool silmadest ja ninast, pea viltu hoidmine või surumine, tasakaaluhäired, krambid, koordineerimata liigutused, halvatus, nahapõletik, villid ja koorikud, käpapadjandite ja nina hüperkeratoos.
Kroonilise nakatumise korral võib harva tekkida vanemas eas koeral nii öelda vana koera entsefaliit (old dog encephalitis), mis on põhjustatud kroonilisest kesknärvisüsteemi põletikust. Sellisel juhul tekivad loomal närvinähud vanemas eas, kuid haigus ei ole nakkav. Sümptomiteta kulgeb umbes 50% haigestumistest ja läbipõdemine võtab ligi 14 päeva. Kergemal juhul kulgeb haigus teiste ülemiste hingamisteede haigustega sarnaselt -kerge nohu ja köha nagu näiteks kennelköha puhul. Äge haigus kulgeb kahefaasilise palavikuga. Esimene faas kestab 8-48 tundi, palavikuga (39,5-41 C) kaasneb isutus, loidus, ninanõre ja silmanõre. Viiruse levik kudedes tõkestub juhul kui looma immuunsus on piisavalt tugev. Kui immuunsüsteem viirusega toime ei tule, siis tekib teises faasis mõne päeva pärast taas palavik, lisanduvad nohulaadsetele sümptomitele olenevalt haiguse vormist naha-, hingamisteede- ja seedetrakti probleemid. Muude sümptomitega koos või pärast nende lahenemist võivad tekkida närvinähud. Organismi nõrgenemist kipuvad ära kasutama bakterid, mis tekitavad sekundaarseid infektsioone.
Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva, vahel aga kauem ehk kuni 3 kuud. Viirus levib kehanõrede kaudu - ninanõre, silmanõre, uriin ja roe kuni 90 päeva pärast nakatumist, enamasti 1-2 nädalat pärast
tervenemist. Viiruseosakesed levivad aerosoolina õhu kaudu, otsese loomadevahelise kontaktiga või nakatunud pindade kaudu (toidukausid jms.).
Nakatumine toimub respiratoorselt viirusosakesi sisse hingates või platsenta kaudu emalt kutsikatele. Koerte katku diagnoositakse vereproovi ja kehanõrede proovide abil, närvinähtude korral ka tserebrospinaalvedelikust.
Kuna tegu on viirusega, siis ei ole spetsiifilist ravi olemas. Kasutatakse toetavat ravi nagu vedelikteraapia, valu ja palaviku alandamine, laiaspektriline antibakteriaalne ravi sekundaarsete bakternakkuste vastu. Kuidas ennetada koerte katku? Koerte katku saab ennetada koeri regulaarselt ja õigeaegselt kompleksvaktsiiniga vaktsineerides. Emaseid koeri tuleb vaktsineerida enne paaritust. Kutsikaid peab vaktsineerima alates 6-8 nädala vanusest iga 2-4 nädala tagant vähemalt 16-nädala vanuseks saamiseni, järgneb boostervaktsiin kas ühe aasta pärast või koera üheaastaseks saamisel. Edasi tuleb vaktsineerida kolme aasta tagant. Individuaalsed vaktsineerimisskeemid võivad varieeruda ja loomale parima skeemi valiku teeb tema loomaarst. Paraku on nii, et antud viirust ei saa maailmast täielikult hävitada metsloomade seas levimise tõttu. Viirus hävib aga UV-valguse käes ning ei talu kuivamist, samuti toimivad hästi ka tavalised desinfitseerimisvahendid.
