Kas dr Youtube teab kõike? Oskamatult masseerides võid koerale viga teha
(1)
Me kõik tahame olla kõiges kõige paremad ja osata kõike. Eelkõige, et hoida raha kokku või tõestada teistele, et õige eesti naine ja mees saavad kõigega ise hakkama. Kas see on tegelikult tõde, mida meile on aastaid sisse tambitud? Mina ei usu sellesse, et ma pean kõike oskama ja teadma. Igal alal on omad spetsialistid. Selles ju mõte ongi, et saaksid teha just neid asju, mis sulle rõõmu pakuvad ja tulemus on ka parem kui põlve otsas tehtu.
Toon teile oma elust näite..Tahtsin värvida elutoa seinu, mõtlesin, et ah mis see siis ära ei ole, tõmbad värvi seinale, plätserdad veidi ja saab kena? Paraku mitte. Triibud siin ja seal... Vahtisin youtube videosid küll, et kuidas, mida teha, kuid videotes sisaldub erinev info ja kusagil panin tehnikaga ikkagi pange: tulemuseks suurepärane triibuline sein.
Küllap on teilgi sarnaseid näiteid. Youtubes on sadu videosid, kuidas koertele massaaži teha. Enne, kui massaaži ära õppisin, vaatasin neid ja mõtlesin, et oi kurja... ma ju näen küll, kuhu need näpud lähevad, aga kas see on ikka see õige koht? Milline see tunne peab näppude all olema? Loobusin youtubest, sest ei hakanud koera kehaga mängima.
Paljud on öelnud, et ah, mis see siis ära ei ole, ma teen ise oma koerale massaaž niisama, ilma õppimata. Silitamine on koerale jaoks suurepärane ja kutsub esile alati muutusi kehas, vereringes jne. Aga massaaž on midagi muud kui silitamine. Olete ju ise massööri juures käinud?!
Kui sa ise masseerima hakkad, kas sa tead, kus asuvad koera lümfid et sa mürke verre ei masseeriks? Kas sa tead, millisena tundub pehme lihas näppude all? Kui pehme on pehme? Soovitan väga oma koera puudutada, silitada, kuid reaalse massaaži tegemise jätta sellele, kes on seda õppinud. On okei kõike mitte ise osata.
Mõned nädalad tagasi hakkas mu malamuut ühte jalga lonkama. Vahel püsti tõustes oli lonkamine nii sügav, et kõndimine muutus valulikuks ja ega ta tahtnudki end paigalt liigutada. Ta oli õnnetu.
Kuna tal oli kunagi ühe käpaga trauma, arvasime, et üheksa aasta vanuses lõi see uuesti välja. Massaažidega asi ära ei kadunud, küll aga teadsin, et tal võib olla põletik ja märkasin kohti, kus tal ragises ja mis näisid valulikud. Katsudes tundsin, et midagi seal käpas ja seljas viltu, aga jala sisse ma ei näe ja otsustasin uurida, mis nende sees toimub.
Minu eesmärk on see, et sõltumata koera vanusest peab koera elu võimalikult valuvaba olema. Pöördusime Tartus ortopeedile. Selgus, et koeral oligi õlaliigeste põletik ja selg oli valulik sellepärast, et hoidis oma keha viltu lonkamise tõttu- keha kompenseerib, kui mõni jupp ei suuda oma tööd 100 protsenti hästi teha.
Alustasime kõige lihtsamast: valuvaigisti ja põletikurohud peale - pikaajaline valu tekitab koera kehale stressi. Seega oli mulle oluline, et tal oleks KOHE vähem valus. Lühikesed jalutuskäigud aitavad taastuda, pikaajalised koormavad liigselt ja liiges jõuab valutama hakata. Kaalu tuleb -3 kilo alla saada- tema liigesed ja luud ei kannata ülekilosid. Preili oli talvekuudel polstrit kogunud ja ausõna, tema karvkattest lisakilosid ei näha ei olnud.
Koer sai lühikesi jalutuskäike - lühikese rihmaga, et ta ei saaks traavida ega joosta. Vähendasime söögikogust. Ei trallitanud, ei mänginud, hüpanud temaga. Muidugi oli kordi, kus tal oli nii hea olla ja hakkas aias mürama. Meie pidurdasime nii, kuidas saime. Sai oma valuvaigistid ja põletikukuuri ning mõned korrad massaaži, et liigeseid pingest lõdvestada - veterinaar kiitis need vägagi heaks. Talle tuli üllatusena, et omanik ise oskab massaaži teha.
Lisaks massaažidele, mis tervenemist kiirendavad ja kaasa aitavad, on võimalus, et selleks, et lonkamisest vabaks saada, tuleb muuta ka muid kombeid, näiteks liikumist ja söömist. Aga teekond jätkub veel mõned kuud selleks, et tervenemine oleks täielik.
Kui oled sattunud samasse olukorda, kas oled mõelnud, et pikad jalutuskäigud on ehk su koera kehale liiast ja pigem ta sooviks lühemaid sutse? Kas oled kindel, et su koer on normkaalus? Kas tal on valus? Kuidas sa tead, et ei ole?
Kõigi eelnevate arstilkäikude puhul ka teiste koertega massaaživõimalusest mulle ei räägitud. Enamik minu kliente on samuti jõudnud koera massaažini pigem läbi enda uurimiste kui loomaarstide suunamise.
Olen lugenud mitmeid USA koertemassaaži spetsialistide poolt kirjutatud artikleid, kus on selgelt ja kenasti välja toodud ka see, et mõned arstid ei julge massaaži soovitada, sest puuduvad pikaajalised teaduslikud uuringud selle kohta, et massaaž nii hästi aitaks või toimiks paremini kui tabletid. Tõsi, meil Eestiski polegi selliseid uuringuid ega rõhuta massaaži vajalikkust ka veterinaarid.
Inimesed ootavad peale esimest korda imet, et kui üks kord tervist korda ei tee, siis järelikult meetod ei tööta. Ka jõusaalis peab käima korduvalt, enne kui tulemused näha on. Kas tõde võib olla see, et inimestel puudub järjepidevus nii enda keha kui looma kehaga seoses?
Mul on mitmed kliendid, kes mitu korda nädalas kuu aega järjest lasevad oma koerale massaaži teha- ja tulemused on kenad. Üks kutsikas, kellele on tehtud kuid tagasi düsplaasia operatsioon, toetub peale kuuendat massaaži juba kindlalt käppadele ning astub samme ilma hüppamata.
Selge on see, et keha turgutamine ilma keemiata aitab ja meil on kindlasti ka tuttavate seas ka inimesi, kes ainult tablettide poole ei vaata, vaid on valmis pakkuma kehale muid võimalusi.
