VIDEO | Eduka hundikarja juht hoolitseb eeskätt teiste eest, despoot heidetakse ühiskonnast välja

Metafoori "hundiühiskond" kasutatakse peamiselt kirjeldamaks metsikut individualismi. Tegelikult on hästi toimiva hundikarja juht diplomaatiline ja vaoshoitud.

Kuulus hundiuurija Doug Smith on öelnud, et iga hunt on indiviid ja erineva iseloomuga. Olen ise jõudnud täpselt samale järeldusele. Miks muidu ei tea uurijad vastuseid paljudele küsimustele, miks hundid aegajalt käituvad just nii, nagu nad käituvad.

On täheldatud, et karjajuhtide iseloomujooned määravad ära karja edukuse. Kõige olulisem iseloomujoon karjajuhtidel on vaikne enesekindlus. Näiteks, kui kari murrab looma siis pea alati laseb ta esimesena süüa teistel. Vaadates ise pealt ja puhkab. Miks just nii ? Ilmselt karjajuht mõistab, et selleks, et tal oleks keda juhtida peavad juhitavad olema rahul ja söödetud. Vastasel juhul võib tema positsioon kõikuma hakata...

Selleks, et teiste karja liikmete au ära teenida, peab olema piisavalt diplomaatiline- enamus infot vahetatakse karja siseselt kehakeelega, mis ei tähenda vägivalda. Au teenitakse välja sellega, et näidatakse oskust saakloom leida ja tabada.

Huntide ühiskonnast on mitmeid näiteid selle kohta, kui despootliku juhtimisstiiliga juhtidele lõpuks ka kohtutund teiste liikmete poolt saabub. Ta heidetakse karjast heal juhul välja, enamikel juhtudel tapetakse. Sellised juhtumid on siiski väga erandlikud ja hundid üldiselt karja siseselt on väga kokku hoidvad, mängulised ja koostööd tegevad.

Allikas: MTÜ Eesti suurkiskjad