Lõpp traditsioonilisele toidutootmisele? Soomlased nõuavad loomadele põhiõigusi

Loomakaitseseaduse uuendamisest tänapäevases maailmas ei piisa ja sellepärast tuleb loomade põhiõigused põhiseadusesse kirjutada, leiab Åbo Akademi ülikooli lektor ja Soome Loomaõigusjuristide Seltsi asutaja ja esimees Birgitta Wahlberg, kes esineb 8.-9. mail toimuval rahvusvahelise loomaõiguste konverentsil.

Kliimamuutus, liikide kadumine ja parajasti möllav pandeemia seostuvad kõik sellega, kuidas me loomi kasutame. Seega peaks loomadest tulenev olukord mõjutama sedagi, kuidas loomakaitse on reguleeritud. Tänapäevases loomadepidamises on nii mõnedki probleemkohad, mida uus planeeritav Soome loomakaitseseadustik ei paranda, näiteks loomade õiguslik positsioon inimese suhtes.

Sellepärast tuleks loomade põhiõigused põhiseadusesse kirjutada .Kehtivad loomakaitseregulatsioonid toetuvad nn heaoluparadigmale. Sõnaga"paradigma" mõeldakse heakskiidetud mõtteviisi või suunda, mis loob lähtekoha, milles otsuseid tehes ei kahelda. Heaoluparadigma põhiidee on, et loomade kasutamine on õigustatud, ehkki see ei pruugi olla inimese jaoks vältimatu või looma (või inimese) huvides.

See fundamentaalne moonutatud lähtekoht on tekitanud olukorra, milles just praegu elame: kasutame ja tapame rohkem loomi kui kunagi varem ühise ajaloo vältel. Samal ajal hävitades loodust, kliimat, liike,tervist - ühist eluvõimalust.

Soome Loomaõigusjuristide Selts on koostanud ettepaneku, kuidas loomade põhiõigused võiksid põhiseaduses sätestatud olla. Ettepaneku järgi peaks seaduses olema muu hulgas kirjas, et (kõikide) loomade kasu ja individuaalseid vajadusi peab kõikides avalikes ja erategevustes, mis mõjutavad loomade elutingimusi ja elamisvõimalusi, arvesse võtma ning kõik vastutavad loomade põhiõiguste, heaolu ja kaitse eest. Sellest tuleneb, et loomade kasutamist tuleks kaaluda vältimispõhimõtte järgi, mis tähendab muu hulgas seda, et looma võidakse tappa ainult siis, kui see on vältimatu ja ei ole muud mõistlikku vahendit inimeste, loomade või mõne konkreetse liigi või keskkonna kaitsmiseks.

Siis ei oleks näiteks praegune loomade kasutamine toidu tootmises - mis mõjutab märkimisväärselt kliimamuutust, aga ka liikide kadumist ja pandeemiate levikut - praegusel kujul võimalik, nagu see ei ole tulevaste sugupõlvede elamisvõimaluste valguses ka põhjendatud.

Teine näide ettepanekust on loomade aretuskeeld, mis praktiliselt tähendaks seda, et loomi ei saa aretada, kui see põhjustab loomale või tema järglastele füüsilist või psüühilist kahju või seab ohtu järglaste loomuliku käitumise või arengu. Selle regulatsiooniga hoitaks ära näiteks selliste koerte aretus, kes kannatavad hingamis- või liikumisraskuste käes.

Lisaks tähendavad loomade põhiõigused seda, et Eduskund - Soome parlament- ei või kehtestada selliseid reegleid, mis oleksid põhiõigustega vastuolus. Siis saaks kogu seadusandlus reaalselt vastata sellele, mida me tänapäeval loomadest tundevõimeliste isikutena teame ja suunata ka ühiskonda õigemale teele meie kõikide heaks.

Tuleviku jaoks on eluküsimus, et inimene muudaks oma harjumusi ja kehtestaks ka teistele tundevõimelistele olenditele põhiõigused, mis neile kuuluvad.

Dr Birgitta Wahlberg on Åbo Akademi ülikooli lektor ja SoomeLoomaõigusjuristide Seltsi asutaja ja esimees. Tema ettekannet "Loomadepõhiõigused. Soome Loomaõigusjuristide Seltsi ettepanek" saab kuulatapühapäeval, 9. mail kell 11.15 -11.45 Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi korraldatudloomaõiguste konverentsil, mis on tänavu ingliskeelne ja toimub veebis.

Tõlkinud Kadri Taperson