Kuusalus leitud kolmest imetillukesest oravapojast jäi ellu vaid üks. Võib karta, et esmaspäeval Männi pargis alustatavad raietööd toovad samuti kaasa ohvreid, kuna raiumisele minevad männid on märgistatud ning nende hulgas ka ühe oravamamma pesapuu. "Miks ei austata pesitsusrahu?!" küsib ühing oma sotsiaalmeedia kontol.

Vastsündinud oravapojad

Mustamäe Linnaosavalitsuse kinnitusel on pargi ümber kujundamise põhjuseks elukeskkonna rohelisemaks ja puuderikkamaks muutmine. "Rekonstrueerimise raames istutatakse sadu uusi puid ja tuhanded põõsad. Need pargialad, kus ehitustööd ei toimu, piiratakse kogu ehituse ajaks nõnda, et keegi ei pääse sinna lindude ja loomade rahu rikkuma. Kõrval toimuvate ehitustöödega üritatakse neid samuti võimalikult vähe segada. Neid puid, millele on väljastatud raieluba, kontrollitakse enne raie alustamist üle ning ühtegi puud, millel on pesa (ükskõik kas linnu- või oravapesa) ei võeta pesitsemise perioodil maha," kinnitab linnaosavalitsus.

Eesti Metsloomaühingut sellised vastused aga ei rahulda. "Isegi ükski väga kogenud jahimees ei leia puu kõrval seistes ja seda koputades orava pesa üles! Juba puude kontrollimine ning uuendamine segab pesarahu nii palju, et on oht poegade hülgamiseks. Rääkimata siis puude langetamisest läheduses, olgugi, et just sellel konkreetsel puul ei pruugi pesa olla!" kinnitab ühingu Järvamaa piirkonna juht Virge Võsujalg.

Oravapojad pesas

Samuti pahandab metsloomakaitsjaid plaan ala aiaga piirata. "Miks peavad oravad ületama liigseid takistusi, et minna toiduvarusid täiendama ning vett jooma ja seejärel tagasi oma poegade juurde jõudma, seejuures kulutades liigset energiat, mida poegade kasvatamiseks neil nii väga vaja on? Miks peavad jäneseemad otsima kohta, mille kaudu tagasi oma poegade juurde jõuda, seejuures riskides liigselt enda ja oma poegade eluga?" esitab Võsujalg küsimusi. "Oleme ju piisavalt näinud neid juhtumeid, kus jänes on aia vahele kinni jäänud ja seejuures ennast lootusetult vigastanud. Nende puhul piisab ju väiksemastki stressiolukorrast, et eluküünal kustuks. Miks peavad linnud, põgenedes ohu eest näiteks röövlinnu näol, ennast vigastama lennates vastu äkitselt tekkinud uut objekti?"

Ta rõhutab, et nii nagu inimlaps ootab ka loomalaps oma ema õigel ajal koju tagasi.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid