"Tahan seda beebinäoga kutsut!" Inimese kapriisid nõrgestavad süstemaatiliselt koeratõugude tervist
Loomaarstide sõnul kannatavad tömpkoonulised tõud, näiteks buldogid ja mopsid sisuliselt kogu elu hapnikupuuduse käes, kuigi omanike meelest on nende norskamine nunnu. "Loom ei saa korralikult õhku kätte, mistõttu peame tema suu- ja ninaõõnt laiendama. See on küllalt raske ja vererohke operatsioon, sest pehmes suulaes asub palju veresooni," toob PetCity loomakliinikute tegevjuht Jürgen Mitt näite.
Omanimelise loomakliiniku juht Tiina Toomet lausub, et tömpkoonuliste aretus on lausa loomakaitseteema. "Elu sellisel kujul - vähese hapnikuga - on loomale piinav. Hetkel on õnneks suund sinnapoole, et kasvatajad on probleemi suures osas teadvustanud ning kui ka tulevastel loomaomanikel aru pähe tuleb ja nad hakkavad nõudma mitte lihtsalt nunnu beebinäoga koeri, vaid ka terveid normaalsete hingamisteedega indiviide, siis venivad ninad vast aegapidi pikemaks," ütleb ta. "Mulle isiklikud need tõud väga meeldivad. Enamik neist on toreda iseloomuga perekoerad, aga väga kurb on vaadata neid niiviisi kannatamas."
Inglise ja Prantsuse Buldogite tõuühing kinnitab aga, et hapnikupuudus on pigem müüt, kui igapäevaelu. "Lihtsalt koeralt ei saa nõuda rohkem, kui ta suudab. Välimuselt on nad tõelised hea tuju koerad, kelle toimetamist on tore jälgida (ilmekas nägu sealhulgas, aga mitte esmatähtis). Tervisemuresid ei esine rohkem kui teistel tõugudel," toonitab tõuühing. "Tömpkoonulised koerad sobivad suurepäraselt inimestele, kellele meeldib mõõdukas tempos läbitud jalutuskäik. Ratta kõrvale neid tõesti jooksma sundida ei saa ja metsajooksule kaasa võtta ei soovita."
Ühingu väitel kehtib inglise buldogide aretuseeskiri alates 1. jaanuarist 2017 ja sisaldab ka kohustuslikke terviseuuringuid koos üldfüüsilise testiga. Üldfüüsilise testi on edukalt läbinud ka mopse ja prantsuse buldoge. Aretuseeskirjade koostamine viimati nimetatud tõugudele on lähiajal plaanis. Aretussuund liigub ühingu väitel igati parema tervise ja suurema koormustaluvusega koerte suunas.
Maailma Väikeloomaarstide Organisatsiooni (WSAVA) lehelt leiab info, et tänapäeval on teada koertel 900 ja kassidel 200 pärilikku haigust ning geneetilist eelsoodumust.
Krantsid parandavad oma geene ise
Omad nõrgad kohad on enamikul tõugudest. "Cavalier King Charles spanjelitel esineb üsna laialdaselt haigust nimega süringomüeelia, mis avaldub närvisüsteemi häiretega ning südame klapirikkeid, shar peidel autoimmuunhaigust, mis tekitab vahelduvat palavikku, kuldsetele retriiveritel näiteks ihtüoosi, mis väljendub kuiva, kõõmendava nahana. Pärilike haiguste raamatus on mõnele tõule iseloomulikke haigusi mitu lehekülge, teisel tõul on vaid paar rida," räägib Tiina Toomet.
Erinevusi on tema sõnul ka regiooniti. "Mingi aeg tagasi, kui tiibeti mastif oli väga populaarne, diagnoosisime me praktiliselt iga kuu nendel koertel kilpnäärme alatalitlust. Vesteldes kolleegidega teistest riikidest, selgus, et neil seda ei esine. Ilmselt oli siis Eestis mingi selle liini esindaja, kelle kaudu probleem levis."
Sageli nahahaigustega tegelev Toomet lisab, et kõik allergiad on arvatavalt pärilikud, aga seda ei ole siiani tõestatud konkreetse geeniga (geenidega). Samas on suur hulk haigusi, mille puhul on "süüdi olev" geen kindlaks tehtav.
"Krantsid võiksid ja peaksid olema selles suhtes tervemad, kuna nad enamasti valivad oma paarilise ise. Aga ma ei arva, et me peaksime minema tagasi aega, kus külakoerad kontrollimatult paaritusid. Isaks saab siis küll tavaliselt kõige tugevam (seega ka tervem) ja targem (pääses õigel ajal kodunt minema) ning julgem (ajas teise isased laiali) indiviid, aga kui nii kordub aastast aastasse, siis paaritab ta ka oma tütreid ja tütretütreid ning kõiki teisi lähisugulasi. Kui ta kannab mingit varjatud viga, siis ei lähegi kaua aega, kui see hakkab kõigi selle küla koerte juures välja lööma. Rääkimata muidugi sellest, et niisugune koerte isetegevus ei kuulu tänapäeva vastutustundliku koerapidamise juurde," selgitab Toomet.
Ta ütleb, et viimastel aastatel on hakatud looma selliseid niinimetatud disaintõuge, kus omavahel paaritatakse kaht erinevat tõugu koera. "Ei oska hetkel kommenteerida, kas seda on tõsiselt teadlaste poolt uuritud, aga veterinaarpublikatsioonidest kõlab praegu läbi arvamus, et see ei pruugi häid tulemusi anda. Piltlikult öeldes, kui paaritame haigete puusadega koera nahahaigega, siis võime küll loota, et saame tervete puusade ja ilusa nahaga looma, aga võib minna ka vastupidi," arutleb ta.
Nõutakse filmis nähtud koera
Jürgen Miti sõnul tuleneb ühe või teise tõu populaarsus sageli sellest, et neid on eksponeeritud filmides või reklaamides. "Viimasel ajal pole enam hea tava selliseid terviseprobleemidega tõuge propageerida," märgib ta. Tõule omastest nõrkustest nimetab veel näiteks takside selgrooprobleeme ja chihuahuade hapraid luid, mis lastega müramise käigus kergelt puruneda võivad. "Rohkem kui välimiku põhjal peaks inimene koera valides otsustama, kas talle sobib koera iseloom ja milliseid tingimusi on tal koerale pakkuda," rõhutab ta. "Hea kasvatuse korral on ka võimalik takse õpetada mitte hüppama ja endale liiga tegema."
Eesti Chihuahua Sõprade Liidu juht Krista Laanet märgib, et Eesti chihuahuadel ei esine tihti luumurde, kuna meil on lubatud omavahel paaritada ka pika- ja lühikarvalisi isendeid, et parandada selle väikesekasvulise koeratõu luustikku. "Muidugi on koer väga väikesekasvuline ja seetõttu ka on trauma korral tagajärjed raskemakujulised. Kui chihuahua saab piisavalt liikumiskoormust, kvaliteetset kuivtoitu, kodutoitu ja toortoitu, on tema luustik terve ja tugev," kinnitab ta.
Geneetilistest haigustest on chihuahuadel tema sõnul põhiliseks mureks põlve ristatisideme ülevenimine ja rebendid. Ristatisidemed asetsevad põlveliigese keskel, takistades sääreluu liikumist reieluu suhtes ette-taha suunas. Kui koer hakkab oma tagajalga tihti sirutusasendisse viima, tuleks ortopeedi poole pöörduda.
"Kui ristatiside on purunenud, hakkab koer lonkama. Kui side on osaliselt purunenud, siis esineb vahelduvat lonkamist, koormuse vähenendes ka lonkamine väheneb. Täieliku rebenemise puhul võib hakata koer valu tõttu püsivalt lonkama," kirjeldab Laanet ning lisab, et kui koera ühe põlve ristatiside on vigastunud, on väga suur tõenäosus, et see juhtub ka teise põlvega.
"Eesti chihuahuade kasvatajatel on kinnitatud aretusnõuded ning koerte põlvede ülevaatus on kohustuslik. Uuring teostatakse alates 12. elukuust. Arvestuslik skaala on 00 kuni 44. Paaritada võib koeri, kelle põlveuuringu tulemuseks on emane-isane: 0-0, 0-1, 1-1, 1-0. Seega loodame, et aastate pärast ka tulemuseni 00 jõutakse," selgitab ta.
Teiseks suureks mureks on tema sõnul chihuahuade hambad. Kiire hambakivi teke viib igemete põletikuni ja selle tagajärjel hakkavad hambad eenduma ning tuleb eemaldada. "Selle vältimiseks tuleb koertel igal päeval hambaid pesta ning anda neile sobivaid närimismaiuseid. Paaril korral aastas tuleks loomaarstilt ka hammaste seisukorra kohta arvamus võtta. Enamasti on pärast 10. eluaastat chihuahuadel paljud hambad eemaldatud. Kuid nad saavad söödud ka päris hambutuna ja pikalt edasi elada, kui muid tervisehädasid pole," õpetab Laanet.
Kolmandaks mureks on südamehaigused. Neid esineb chihuahuadel teises elupooles sagedamini. Suurimaks mureks on südame laienemine. Tavaliselt väljendub see koera hingeldamises ja haiguse süvenedes köhimisega ning raskematel juhtudel võib koer ka teadvuse kaotada. Raviks on medikamendid.
Koer ei ole mänguasi
Sageli arvatakse, et kui koer on väikesekasvuline, sobib ta hästi lastele mängimiseks. "Chihuahuad ei ole mänguasjad, nii nagu ka ükski teine koer," rõhutab Laanet. "Lastele tuleb õpetada koeraga suhtlemist ning samuti peab peres elav koer õppima lapsega kooseksisteerimist. Kõik väikesekasvulised koerad enamasti pelgavad väikeseid lapsi, sest lapsed on tormakad ja teevad sageli mänguhoos kiireid ja ettearvamatuid liigutusi. Vali ja lärmakas mäng ehmatab koeri ja nad võivad seetõttu muutuda kas agressiivseks või kartlikuks. Mõlemal juhul võivad nad ohtu tundes last näksata või isegi rünnata. Vanem peab tagama koerale nii rahuliku uneaja kui ka võimaluse eemalduda turvalisse tsooni, kus puhata. Dominantselt käituv koer, ka chihuahua, võib last ahistama hakata. Üldiselt olen ma inimestele, kel on väikesed lapsed, soovitanud kutsika võtmist kaaludes endale sügavalt silma vaadata, kas selleks kõigeks ikka aega ja ka raha on."
Ta rõhutab, et chihuahuad on erakordselt nutikad ja targad koerad, oma omanikku oskavad nad sõlme keerata ja manipuleerida. Kui nad piisavalt õpetust ja huvitavat tegevust ei saa, võivad nad päris põrgulikult käituda. "Tähelepanu saamiseks võivad nad siis lõpmatuseni haukuda või tuppa pissida ja kakada. Tähelepanuta jäänud ja tegevusetu koer hakkab endale ise tegevust ning tähelepanu otsima ja see, mis ta selleks välja mõtleb, enamasti omanikule ei meeldi," tõdeb ta.
Koerakutsikaga tuleb koertetreenerina tegutseva Krista Laaneti sõnul kindlasti kutsikakoolis käia ja edasi samuti talle sobiv spordiala või tegevus leida. "Olen 11 treeneriaasta jooksul tähele pannud, et esimesed pool aastat saab kutsikas tõesti kogu pere tähelepanu ja temaga tegeletakse, edasi jääb see aga aina harvemaks ja vabandused, miks enam trenni ei tulda või ühistel ettevõtmistel ei osaleta, aina sagenevad. Ka jalutuskäigud on esialgu perele põnevad ja tegevus koos koeraga haarav. Pärast aastat muutub aga ka jalutuskäik aina lühemaks ja kõigi teiste pereliikmete trennid ja huvialad on olulisemad ja põhjenduseks koerakesega mitte tegeleda," kirjeldab ta. "Väga kurb, sest siis ei ei jää koerale midagi muud kui oodata, oodata ja oodata. Nii muutuvad nad kurvameelseks või neist saavad probleemselt käituvad koerad. Igas kodus ei pea olema koer."
Ka Jürgen Mitt soovitab enne ühe või teise tõu kasuks otsustamist väga sügavalt järele mõelda, milleks koera siiski vajatakse, ning mitte nõuda loomalt võimatut. "Tänapäeval ju koeri tööks peaaegu ei aretata, neid võetakse ikkagi lemmikuteks. Kui sul ei ole plaani suunata teda otseselt mõne spordialaga tegelema, võta sõber parem varjupaigast - ka tema väärib ilusat elu!" paneb ta inimestele südamele ning soovitab hoiduda paberiteta kutsikaid paljundavatest koeravabrikutest, kelle kasvandikud võivad osutuda tõeliseks loteriiks. "Online`is näevad need ilusad välja, reaalses elus sa ei tea, millega riskid," rõhutab ta.
