Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner kirjeldab saatuslikuks saanud õnnetust nii: "Kogu pere läks taas jalutama. Kutsusid lifti ja Arina oli esimesena sees, teisena läks vanaema. Siis aga uksed sulgusid, sest keegi kutsus lifti alla. Polekski nagu midagi hullu, aga käest libisenud rihm jäi uste vahele kinni.

Edasine meenutab juba õudusfilmi lifti lakke tõstetud koer meeleheitlikult kiljumas, rapsimas ja lämbumas, sest rihm ei läinud puruks ja peatas lifti. Vanaema seda õudust pealt nägemas ja palju polnud puudu, et vaesekese süda oleks seisma jäänud. Viis inimest meeleheitlikult väljapoolt uksi avamas, mis ei õnnestunud. Täielik paanika ja segadus.

Päästjad tulid appi ja said hädasolijad liftist kätte. Loomaarst pidi tunnistama oma jõuetust, sest elustamised tulemust ei andnud koer poodi sisuliselt oma kodus ja oma pere silme all üles ning keegi ei suutnud seda takistada.

Miks lift liikus ja stopp-nupust kasu polnud? Kuidas taoline asi maailma kõige turvalisemaks tunnistatud transpordivahendis üleüldse 21. sajandil juhtuda saab? Need küsimused vajavad vastuseid ja põhjalikku uurimist, mis loodetavasti algatatakse."

Valner möönab, et õnnetusi on juhtunud ja juhtub ka edaspidi ole sa nii hoolas kui tahes. Arina peret see mõistagi ei lohuta Laagna tee kohtuprotsess võtab viimase jõu ja nüüd kadus suurima ime läbi pääsenud ja palju-palju toetust pakkunud truu koerake ka tobeda traagilise juhuse tõttu kõrvalt.

Laagna tee avariis rängalt selgroogu vigastanud Arina ühendas eesti- ja venekeelse elanikkonna. Tema operatsiooniks laekunud annetustest sai aidata ka teisi hätta sattunud loomi.