Uuring: kolmveerand tallinlastest on valmis lemmiklooma steriliseerima või kastreerima
(10)
2014. aastast alates on iga kolme aasta tagant tallinlaste seas läbi viidud küsitlus lemmikloomade kohta. Viimane uuring tehti aasta tagasi veebruaris ja märtsis. Tegu on väga olulise informatsiooniga, mis näitab, kuidas on lood lemmikloomade pidamisega Tallinnas, milline on tallinlaste teadlikkus ja hoiakud seoses lemmikloomade pidamisega ning kuidas ollakse rahul linna vastava valdkonna teenustega.
Tallinna Linnakantselei tellimusel teostas töö Eesti Uuringukeskus OÜ. Raportit küsitluse tulemusest uuris ja varjupaiga infoga seostas Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi, kelle teada on Tallinn ainuke omavalitsus Eestis, kes üldse sellist uuringut tellib.
Küsitluse läbiviimine ja osalejad
Eesti Uuringukeskus OÜ viis küsitluse läbi telefoni teel ja intervjuud toimusid kas eesti- või venekeelsena. Küsitluses osales 800 vastajat, kelle seas oli veidi rohkem naisi kui mehi. Nad elasid valdavalt kortermajas ja pooled vastanutest olid palgatöölised. Vanusegruppideks olid 15-26, 27-44, 45-59 ja 60+ ning nende vahel jagunesid vastajad enam-vähem võrdselt.
Lemmikloomade pidamisest ja kiibistamisest
Lemmikloomi on pooltes Tallinna peredes, mis on veidi rohkem kui 2017. aastal. Kõige rohkem lemmikuid elab eramajades Nõmmel (ligi 2/3) ja kõige harvemini peetakse lemmikloomi Mustamäel ja Lasnamäel.
Lemmikloomadena peetakse enamuses kasse (61%) ja koeri (39%). Üldiselt elab peres üks kass või üks koer. Kasside osakaal on jäänud samaks, kuid koete osakaal on viimase kolme aasta jooksul langenud. Teiste lemmikloomade pidamist esineb harva.
Tallinna Linnavalitsuse andmetel on koerte kiibistamine Tallinnas kohustuslik 2006. aastast ja kasside kiibistamine sai kohustuslikuks alles 2015. aastal. Küsitlusest selgus, et kassid ja koerad on enamasti mikrokiibiga märgistatud, kastreeritud või steriliseeritud ja kantud lemmikloomade registrisse.
Kuigi küsitlusele vastajate kassid olid kiibistatud (70%), siis 2020. aastal Tallinna loomade varjupaika sattunud kassidest olid kiibid ainult 15%. Kui vastajate koerad on kiibistatud üle 90% ulatuses, siis varjupaika saabunute seas oli kiibistatud koeri 61%. Tuleb ette veel olukordi, kus loomal kiip on, kuid andmed on registrisse kandmata. Ka küsitluses ei teadnud 16% inimestest, kas looma kiibiandmed on registrisse kantud.
Vaatamata sellele, et kiibistatud loomad said ruttu oma kodudesse tagasi, räägivad varjupaigastatistika tunduvalt madalamad kiibistamisprotsendid midagi muud lemmikloomapidamise kultuuri ja inimeste suhtumise kohta. Kui osa inimesi hoolib väga oma neljajalgsest pereliikmest, siis on väga palju neid, kes on oma lemmiklooma saatuse suhtes ükskõiksed.
Loomade kiibistamise seis paraneb aasta-aastalt - kõik Tallinna loomade varjupaigast kas tagasi koju või uude koju minevad loomad on kiibistatud.
Valdav enamus kodus elavatest kassidest on kastreeritud või steriliseeritud. Juhul kui looma omanikud ei soovi loomale järglasi, siis pooldas 2020. aastal kolmveerand tallinlastest lemmikute kastreerimist või steriliseerimist.
Lemmiklooma saabumine perre
Enamlevinud on koerte ostmine otse eraisikutelt või ostu-müügiportaali kaudu. Samas on kolme aastaga kasvanud nii koerte tasuta või kingiks saamine kui ka koera soetamine varjupaigast või loomi abistava organisatsiooni kaudu. Kasse ostetakse vähem, pigem saadakse neid tasuta või siis kingituseks, kuid see teguviis on kolme aasta jooksul vähenenud. Inimesi, kes oli endale kassi võtnud varjupaigast või loomi abistava organisatsiooni kaudu, oli ainult 21%.
Hulkuvad loomad ja inimeste hoiakud
Enam kui pool tallinlastest hindab, et viimase paari aasta jooksul on oluliselt vähenenud hulkuvate kasside ja koerte arv nende elupiirkonnas. Üle poolte inimestest võtaks midagi ette, kui nad märkaks hulkuvat looma. Nad teataks Tallinna loomade varjupaika, mõnele teisele loomaorganisatsioonile või kohalikule omavalitsusele. Samas on väga suur hulk inimesi, kes ei võtaks mitte midagi ette. Viiendik tallinlastest pakkus välja ka muid võimalusi, näiteks teavitamist sotsiaalmeedias, looma toitmist vms.
Paremuse poole on muutunud inimeste hoiak, kui nad nad näevad pealt looma väärkohtlemist. Sellisel juhul pöörduks 70% tallinlastest väärkohtleja poole ja paluks tal antud tegevus lõpetada, 30% võtaks ühendust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti või politseiga ning kümnendik teataks mõnele loomakaitse organisatsioonile ja Tallinna loomade varjupaika.
Inimeste hulk, kes lemmiklooma väärkohtlemise pealtnägemisel mitte midagi ette ei võtaks, on vähenenud - kui 2017. aastal oli selliseid tallinlasi 19%, siis 2020. aastal 9%.
Ettepanekud Tallinnas lemmikloomade pidamise kultuuri parandamiseks
Kõige vajalikumaks peeti loomade pidamise kultuuri, hoolivuse ja vastutustunde suurendamist
ning lemmiklooma omanike teavitamist, suunamist, koolitamist ja mõjutamist infotahvlite, meediakanalite ja teavituskampaaniate kaudu. Oluliseks peeti puhtuse hoidmist ning spetsiaalsete lemmikloomadele mõeldud alade rajamist ja täiustamist.
Tallinna loomade varjupaik
Varjupaiga tööd tervikuna hinnati 2020. aastal varasemast veelgi positiivsemalt - varjupaigaga kokkupuutunutest oli sellega väga rahul 45% ning pea 50% pigem rahul.
Eelmise aasta sügisel võitis Varjupaikade MTÜ parima pakkumusega Tallinna linnavalitsuse poolt väljakuulutatud riigihanke „Tallinna hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaiga pidamise teenuse tellimine" ja tegutseb lemmikloomi abistades Tallinna loomade varjupaigas kindlasti veel viis aastat, mis on selle aasta alguses sõlmitud riigihankelepingu periood.
