Aasias elab videvlane Nyctalus aviator (sellel nahkhiireliigil eestikeelne nimi puudub), keda ohustab metsaraie ja ööbimispaikade häirimine ning kelle linnulembus on samuti teada - tema väljaheidetest on leitud suletükke. Seni arvati, et N. aviator'i saagiks on 5-25 grammi kaaluvad linnud, nagu hiidvidevlasel, kes samuti kaks korda aastas - lindude kevad- ja sügisrände ajal - püüab öösel rändavaid värvulisi.

Selguse N. aviator'i linnuliigi eelistusse tõid junnid - neis leiduva DNA järgi tehti kindlaks, et 55% söödud lindudest olid põõsalindlased (Sylviidae), 20% kärbsenäplased (Muscicapidae) ja 4% tsiitsitajalased (Emberizidae). Kõige sagedamini langesid saagiks rädilind (Cettia diphone), ainu lehelind (Phylloscopus examinandus) ja jaapani kärbsenäpp (Ficedula narcissina), kes moodustasid kokku 53% kõigist söödud lindudest. Koos taiga-rädilinnu (Urosphena squameiceps), käbliku (Troglodytes troglodytes) ja pöialpoisiga (Regulus regulus) moodustasid just need kuus liiki 79% söödud lindudest. Kokku tuvastati 14 erinevat linnuliiki.

Rädilind (Cettia diphone) on lindudest Jaapanis elava videvlase (Nyctalus aviator) sagedaseim saak / Foto: harum.koh, Flickr.com, CC BY-SA 2.0

60% söödud lindudest olid pikamaarändurid ning 33% hulgu- või lühirändurid. N. aviator'i saagiks langenud linnu keskmine kaal oli 12,2 grammi, 2/3 saaklinnuliikidest kaalusid alla 15 grammi. Seega on keskmine N. aviator'i püütud lind oluliselt väiksem kui Euroopas hiidvidevlasel (14,4 grammi). Ilmselt on nii N. aviator kui ka hiidvidevlane oportunistid - söövad linde, kes parasjagu rändel on, ja kasutavad ära aastas kaks korda öötaevast täitvat ajutist toiduküllust.

Allikas: linnuvaatleja.ee