Naaritsaid Tallinna loomaaia liigikaitsekeskuse töötajatega varajastel hommikutundidel lennureisiks ette valmistada aidanud loomaaia direktori Tiit Marani sõnul eelnes reisile kuuajane ettevalmistusperiood.

Naaritsad Tallinna lennujaamas teel Hispaaniasse

“Kui loomade transportimine on juba tavaliselt keeruline ettevõtmine, siis ajal, mil lennuliine on käigus vähem ning veel vähem neid, mis oleksid nõus loomi transportima, on see veelgi komplitseeritum. Seda enam, et kriitiliselt ohustatud euroopa naarits võib teadaolevalt nakatuda ka koroonaviirusesse. Kell kolm öösel käituvad need loomad teisiti kui meile harjumuspärastel kellaaegadel ning maski ja uduste prillidega naaritsaid transpordikasti saamiseks taga ajada on raskem kui musta kassi leidmine pimedas öös. Viimasel hetkel toimusid muudatused ka lendude graafikutes, mistõttu tuli sihtkohta jõudmiseks kahe õhureisi asemel loomakestel läbi teha hoopis kolme lennuga reis. Sellest hoolimata läksid sõidud rahulikult ning naaritsad maandusid Madridi lennuväljal reede õhtul,” kommenteerib Maran.

Naaritsad teel Hispaaniasse

Tallinna loomaaia kahe tehisasurkonna – Eesti ja Hispaania – isendite vahel katselise paljundamise tulemusena sündinud loomad on plaanis lasta Hispaanias lahti Aragoni jõe ülemjooksul. Lahti laskmise üheks eesmärgiks on hinnata nende kahe asurkonna vaheliste järglaste kohanemisedukust Hispaania looduses. Enne seda veedavad nad aga esimesed kaks nädalat karantiinis, et vältida kõikvõimalikke riske. Igale isendile tehakse PCR test, veendumaks, et nad ei ole reisil koroonaviirusega nakatunud. Karantiini möödudes paigutatakse igaüks umbes 50 m² suurusesse looduslikku aedikusse, kus neile antakse peamiselt elustoitu. Pärast kuu aega kestvat treeningut saavad loomad endale kaela raadiosaatjad ning nende teekond jätkub Hispaanias.

Naaritsad jõudsid Hispaaniasse

Euroopa naaritsa tehiskeskkonnas paljundamise ja loodusesse taasasustamise programmi koordinaator Madis Põdra sõnul võib eeluuringute põhjal arvata, et elupaik Aragoni jõe ülemjooksul on seal naaritsatele soodne. “Kokku on naaritsatele Aragoni jõel veidi enam kui 100 km vooluvee elupaikasid. Lahtilaskmise piirkond on olemasolevast euroopa naaritsa levikualast veidi eraldatud, üheltpoolt mägede ja teiselt poolt hiiglasliku veehoidla ning selle tammiga. Piirkonnas ei ole minki ja tundub, et mingi levik antud piirkonda on ka raskendatud kuna ala on teatud määra isoleeritud teistest vesikondadest. Kui tulevikus peaks juhtuma halvim, st. euroopa naaritsa kaob mingi sissetungi tõttu oma loodusliku levila piires, siis antud piirkonnas, selle isoleerituse tõttu, võiks naarits püsima jääda.“ sõnab Põdra.

Loomaaed tänab naaritsate reisi korraldamisel appi tulnud transpordifirmat Kühne + Nagel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena