"Tibude kehakeelest ja käitumisest saab õppida kôike, mida ühel täiskasvanud empaatilisel inimesel eluks vaja läheb," põhjendab Pangapealse lasteaia juhataja Kairi Tammiste, kes oli tibude majja võtmisega otsemaid, kui kaks kasvatajat algselt pöörasena tundunud idee välja käis.

Siidikanade kaasamisel ôppetegevustesse on tema sõnul palju positiivseid aspekte- emotsionaalne, sotsiaalne, füûsiline. "Kontakti ja usalduse loomine, pinge leevendamine, motivatsiooni tôstmine, empaatia arendamine- teistega arvestamine, loomadega käitumine laiemalt," loetleb ta. "Tibude pealt saab vaadata ja analüüsida käitumismudeleid- kutse màngima, omavahel toidu jagamine, nii kadedus kui hoolimine."

Alguses sirgusid linnupojad tibulas lambi all, möödunud nädalal lubati nad kanalasse. Sellelgi on pedagoogika seisukohast oluline tähtsus: lasteiarühmadele on koostatud graafikud, mille alusel kanalat koristada tuleb. Laste ülesannete hulka kuulub ka tibudele usside kaevamine. "Lapsed kaevavad usse. Tegid ise territooriumile ussila ja muudkui viivad maiuspalu," rõõmustab juhataja.

Tema sõnul tibupojad lapsi ei pelga - tegu on seltsivama linnutõuga kui tavalised kanad. Ka eristuvad nad siniste kõrvade, viie varba ja koheva sulestiku tõttu. "Nad on julged ja uudishimulikud, alati ootavad suhtlemist," ütleb Tammiste. Üks tibudest oli talle möödunud nädalal kabinetis ka töövarjuks.

Selle kohta, miks tibud ühel või teisel moel käituvad - mida nad omavahel jagavad ning mis näiteks teiste eest põgenevad, jagavad õpetajad olukordade kujunedes lastele eakohaseid selgitusi, aitamaks paremini mõista ka inimkäitumist. "Ka kanal on ju tunded. Hoolivuse õpetamine koos loomadega toime tulles on kindlasti vajalik. Oluline on maast madalast õpetada last märkama ja abistavat kätt pakkuma neile, kes seda hetkel vajavad," leiab juhataja otsuse läbinisti positiivse olevat.

Üks õpetajatest kirjedab oma kogemust nii: "Saan õpetada lapsele kuidas looma puudutada, et ta ei saaks haiget. Näiteks agressiivsete lastega, kes kipuvad lööma. Õpetada kontakti võtma elusolendiga - mingis vanuses näiteks ju näpistatakse. Jalutades kanadega, kui lapsed on näiteks kärus või kelgus, olen harjutanud vaikset kõndi, kui lapsed muutuvad liiga ülemeelikuks. Nagu vaikuseminutid!"

Loomateraapiat kasutatakse muu hulgas ka vähese enesehinnangu probleemide puhul. Looma eest hoolitsemine näitab lapsele, et ta on midagi head teinud, on kasulik. Sel moel saab õpetajate sõnul lapsi suunata toime tulema nii negatiivsete kui ka positiivsete tunnetega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid