Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on karusloomafarmide keelustamise nimel töötanud juba mitmeid aastaid. Organisatsioon esitas möödunud aastal Riigikogule petitsiooni 6161 digiallkirjaga, mis suunas hetkel arutluses oleva eelnõu menetluseni.

"Eesti liigub jõudsalt heas suunas loomade heaolu valdkonnas ja karusloomafarmide keelustamine oleks võit kogu Eestile. Sellega näitaksime ennast parimast ja tugevaimast küljest, sest astuksime välja nõrgemate kaitseks. Rõõm on näha selle mõtteviisi üha kasvavat levikut Eestis, nii Riigikogu liikmete kui teiste sihtrühmade seas," kommenteeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomade heaolu eest seisnud juba 15 aastat.

Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku sõnul on karusnahk minetanud staatuse sümboli rolli ühiskonnas. "Langenud on müüginumbrid ja ka tänavapildis jääb karusnahast kasukaid järjest vähemaks. Alternatiivsed materjalid on soodsamad, keskkonnasõbralikumad, vastupidavamad, sobivad paremini meie kliimale. Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned nendest riikidest keelavad karusloomafarmide pidamise," lausus Riigikogu saadik.

Karusnahatööstuse tegevusega kaasneb tema sõnul oluline negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, mõjutades negatiivselt kohalikke metsi ja vesikondi. "Näiteks Soomes eraldub karusnahatööstuse süül iga-aastaselt keskkonda 430 tonni lämmastikku ja 45 tonni fosforit loomade väljaheidetest. Lisaks otsesele kahjulikule keskkonnamõjule on karusloomakasvandusel keskkonnale kaudsed tagajärjed karusnahatootmise kõrge energiatarbimise tõttu," loetles Keskerakonda kuuluv Andrei Korobeinik.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu liigub nüüd edasi kolmandale lugemisele. Lõpphääletus leiab riigikogu suures saalis aset 2. juunil.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena