Ajalooline võit loomadele ja nende kaitsjatele: Eesti keelustab karusloomafarmid

Riigikogu kiitis heaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja vastu 19 riigikogu liiget.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Annaliisa Post ütles, et tegu on ajaloolise võiduga. "Oleme selle nimel aastaid tööd teinud ning meil on ääretult suur rõõm, et Eestist sai esimene Balti riik, kes on karusloomafarmid keelustanud. Oleme selle otsusega eeskujuks nii lähiriikidele kui ka maailmas laiemalt. Ükski loom ei peaks inimeste edevuse pärast kannatama ja oleme tänulikud riigikogu liikmetele, et nad võtsid vastu loomasõbraliku otsuse," lisas ta.

"Täna võttis Riigikogu vastu otsuse, mis näitab, et Eesti hoolib loomadest. Karusloomafarmide keelustamise otsuse vastuvõtmine annab märku sellest, et rahva häält võetakse kuulda ning meie ühiskond liigub aina loomasõbralikumas suunas. See seadus on üks esimesi rahvaalgatuse edulugusid, kus kodanikeühiskond koostöös riigiga positiivse muutuse seadusandluses ellu tõi," nentis loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering, kes on 15 aastat loomade heaolu eest Eestis seisnud.

Keelu sisseseadmine ei ohusta selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega (219 SE) sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini, sest mingi ja kähriku tehistingimustes pidamine on keelatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu poolt hääletasid saadikud kõigist Riigikogu fraktsioonidest, mis annab märku, et loomade heaolu toetamine ei sõltu poliitilisest maailmavaatest. "Mul on väga hea meel, et kolmandal katsel on Eesti parlament suutnud selle ajaloolise otsuse vastu võtta. Kindlasti on oma roll sellel, et tegemist on erakondade ülese initsiatiiviga. Samal ajal tuleb kahtlematult tunnustada kõiki neid kodanikuühendusi ja aktiivseid kodanikke, kes on aidanud kaasa sellele, et poliitikud sellise otsuse täna langetasid," kommenteeris Jevgeni Ossinovski (SDE) vahetult pärast otsuse selgumist.

Eelnõu ühe algataja, Keskerakonna fraktsiooni liikme Andrei Korobeiniku sõnul on ühiskond andnud selge signaali, et karusloomafarmidel ei ole Eestis tulevikku. "Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned nendest riikidest keelavad karusloomafarmide pidamise," ütleb Andrei Korobeinik. "Samas mõistan ka neid, kes toetavad ettevõtlusvabadust, kuid karusloomafarmide puhul on tegemist marginaalse ärivaldkonnaga ning nende sulgemise majanduslik mõju on olematu. Üldise poliitika kujundamisel on see aga oluline samm."

Lõpphääletuse eel korraldas Loomus riigikogu ees avaliku kogunemise, et näidata üles toetust karusloomafarmide keelustamisele. Kogunemisel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski, Raimond Kaljulaid, Indrek Saar, Yoko Alender ning Loomuse esindajad Annaliisa Post ja Kadri Taperson.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu algatas mullu juunis 23 riigikogu liiget ning see läbis esimese lugemise oktoobris ja teise lugemise mais. Varem pole karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimesest lugemisest kaugemale jõudnud. 2017. aasta mais lükkas riigikogu eelnõu tagasi häältega 49-24. 2019. aasta jaanuaris hääletati eelnõu menetlusest välja häältega 28-25.

Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Ühendkuningriik (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Horvaatia , Luksemburg, Serbia, Tšehhi ja Holland. Mitmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Norras, Slovakkias ning Bosnias ja Hertsegoviinas – on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi.

Lisaks Loomusele on karusloomafarmide keelustamisele toetust avaldanud Varjupaikade MTÜ, Eesti loomakaitse selts, Pesaleidja, Kasside Turvakodu, Kelmiküla Kassijaam, Tartu Kassikaitse, MTÜ Kassiabi, MTÜ Zoosemu, Eesti Roheline Liikumine, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Metsa Abiks, Taimetoidumess ja paljud teised.