Ametlikult kannab ala nimetust Ilha Furtada, kuid on nüüd ümber ristitud Ilha dos Gatoseks - Kassisaareks. Kohalikud peavad saare külastamist ohtlikuks: 750 metsistunud kassi, kes on end seadnud sisse kahes koloonias, on kasvanud koerte suuruseks ning on alust arvata, et nad võivad inimesi rünnata.
Päikeselise ranniku isetekkeline varjupaik on kaasaja sümbol: pandeemia tagajärjel on sajad tuhanded loomaomanikud kas surnud või vaesunud. Kui rikkamates riikides on end sisse töötanud varjupaikade võrgustik, siis madalama elatustasemega maades jäävad lemmikud lihtsalt tänavale. Eriti karm ongi olukord Brasiilias - varjupaigad ei mahuta enam piisavalt abivajajaid.
Kassisaarele lähima varjupaiga direktor Andrea Rizzi Cafasso nendib, et tihti saabuvad autod, mis on kasse täis. "Kui ütlen, et meil pole ruumi neid vastu võtta, vastatakse: sellisel juhul lähevad nad Kassisaarele," tunnistab ta.
Praktikas on selliseid juhtumeid juba ette tulnud: inimesed maksavad ülevedajale, et too loomad paadiga saarele sõidutaks. Tänaval tuli endistel lemmikloomadel kas alla anda või õppida jahti pidama, saarel on nad aga määratud aeglasele hääbumisele, sest toidupuudus süveneb üha. "See ei ole kasside paradiis, see on kasside Alcatraz," möönab loomaarst Amélia Oliveira.
Millal esimesed kiisud saarele saabusid, on keeruline tagantjärele öelda. Tõenäoliselt leidis see aset aastakümneid tagasi. Mangaratiba omavalitsuse juhid on nõutud, mida loomadega edasi teha. On arutletud nii kassiloenduse kui valvekaamerate paigaldamise üle, et tabada võimalikke hülgajaid. Üks variant on ka paremini sotsialiseeruvad kassid mandrile tagasi tuua ja adopteerimisele anda ning metsikumad saarele jätta. Kohati kergendavad kiisude olukorda turistid, kes käivad neile süüa viimas. Eriti populaarne on Kassisaar jaapanlaste hulgas.
