Näiteks ei tasu kindlasti koera vette sundida, isegi palava ilmaga. Mõne koeratõu puhul võib tarvis minna ka spetsiaalset ujumisvesti ning kindlasti tuleks jälgida, et koera nahk ja karv ei saaks veekogust bakterinfektsiooni!

Kõigil koeratõugudel ei tule ujumine loomulikult

Peamine on veenduda, et teie koer ikka oskab ujuda. Kuigi paljudel koertel tuleb ujumine loomulikust refleksist, on ka neid, kes vett ja ujumist võivad peljata. Sellisel juhul tuleks ujumist hakata harjutama madalas ja vaikses vees kui loom on veel noor -optimaalne vanus ujumise harjutamiseks on 3,5-4 kuuselt, mil koeral on juba kõik vaktsiinid tehtud.

Koera ujuma õpetamine peaks käima tasa ja targu ning julgustada ja premeerida saab koeramaiustustega, nagu ka muude treeningute ja harjutuste puhul. „Nooremaid koeri on veega lihtsam harjutada, kuid ka vanemaid koeri saab ujuma õpetada - lihtsalt protsess on pisut aeglasem ja vaevalisem," ütleb KIKA lemmikloomapoodide jaekaubanduse juht Ksenia German.

Samas rõhutavad eksperdid, et mitte kõik koeratõud ei kipu vette. „On mitmeid koeratõuge, kes oma kehaehituse tõttu ei tule vees toime - näiteks lühemate jalgade ja ebaühtlase kaalujaotusega koerad. Samas see ei tähenda, et need koerad ei tohiks vette minna kui nad seda soovivad - lihtsalt neid tuleb võib-olla pisut toetada ujumisel või siis panna talle ümber ujumisvest," soovitab Ksenia German. Mõned koeratõud on lausa ujumiseks aretatud, mistõttu tuleb neil ujumine instinktiivselt.

Veekogudes leiduvad bakterid võivad põhjustada nahainfektsiooni

Koera tõust olenemata tuleks koeraomanikul olla valvas erinevate naha ja karvastikuhaiguste suhtes, mida vesi võib põhjustada. „Looduslikes veekogudes leidub palju baktereid, mis karvastikku klammerdudes võivad tekitada allergilist reaktsiooni. Seepärast tasuks pärast igat suuremat suplust koera pesta, et eemaldada põhjalikult mustus, vetikad ja bakterid," hoiatab Ksenia German, kes soovitab koera pesemisel nahaärrituste vältimiseks kasutada võimalikult naturaalseid šampoone, mis ei sisalda näiteks parabeene ja sulfaate. Pesu järgselt tasub koer ka üle harjata, et eemaldada pulstunud ja surnud karv, kuhu bakterid ja mustus kogunevad.

Kui koeral on õnn elada kohas, kus vees suplemine on osa igapäevarõõmudest, tasub kasutada täiendavat kosmeetikat, et hoida koera nahk ja karvastik terve ja kaitstuna. „Selleks on saadaval lai valik erinevaid naha- ja karvahooldustooteid - šampoonid ja palsamid, mis puhastavad ja niisutavad koera karvastikku põhjalikult ning aitavad sellel ka kauem puhtana püsida," soovitab Ksenia German.

Sundimine tekitab stressi

Siiski rõhutab Ksenia German, et kindlasti ei tasuks koera ujuma sundida, isegi kui ilm on äärmiselt palav. Nimelt on ujumine osade koeratõugude jaoks puht füsioloogiliselt raskendatud või koguni välistatud, mistõttu sunniviisiline ujutamine tekitab koeras täiendavat stressi, mitte ei aita palava ilmaga maha jahtuda. Kui näiteks labrador retriiverid, njuufad, Nova Scotia retriiverid ja puudlid on loomult ujujad, siis mopsid, buldogid ja taksid tahavad ujumisel jälgimist ning võivad teinekord vajada ka abivahendeid.