Kuna riigi ja Maanteeameti umbusk reflektoritesse on säilinud, otsustasid Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus reflektorid paigaldada omadest vahenditest ning investeerisid projekti 8000 eurot. Selle eest said reflektoritega kaetud enamike maakonna ohtlikumad maanteed, kokku paigaldati 1080 reflektorit.

"Selle aja jooksul on selgeks saanud, et reflektoritega kaetud piirkondades metskitsedega pimedal ajal enam nendes kohtades õnnetusi ei toimunud," ütles hiljuti projekti vedamise eest Eesti Jahimeeste Seltsi "Aasta teo" tiitli pälvinud Urmas Salmu. "Reflektorid on Eesti tingimustes efektiivsed, kuna suure osas aastast on siin pime."

Ta lisas, et sajaprotsendiliselt ei hoia avariisid ära ükski vahend, kuid Euroopa kogemuste pealt võib öelda, et nende efektiivsus on umbes 70 protsenti. Eesti maanteedel on tema sõnul suurimaks ohuks põder, kelle eest reflektor samuti kaitseb. Metssigade arvukust on viimastel aastatel tõsisemalt piiratud, ent teel satub neidki.

Jahimeestel on lähitulevikus kavas veel teinegi liiklusohutust parandav ettevõtmine - hakata QR koodi abil jagama juhiseid puhuks, kui kokkupõrge loomaga on juba toimunud.

Salmu toonitas, et kuigi jahimeeste kuvand on loomasõprade hulgas pealiskaudsel vaatlemisel justkui negatiivne, seisavad ka nemad looduse ja loomade eest. "Meie ülesandeks on reguleerida loomade arvu looduses nii, et see püsiks mõistlik. Looduses peab ju teatavasti valitsema tasakaal. Meie oleme riigile partneriks ja tegeleme loodushoiuga, muu hulgas ka salaküttidega," selgitas ta. "Erametsaomanikel, kellega vaidleme, on sageli tõepoolest ükskõik, kui palju loomi tema aladel elab ja kas need saavad näiteks jahituristide poolt viimseni maha lastud. Meie ei tee äri."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid