6 suvist ohtu, mille eest oma lemmikut kaitsta
Suvi meelitab lemmikloomadega loodusesse hullama. Kuna uudishimu ja seiklusjanu võivad lemmikut mänguhoos ka ohuolukordadesse tõmmata, tasub omanikul igaks juhuks ettevaatusabinõusid tagataskus hoida. PetCity Eedeni kliiniku loomaarst Kristel Loorits toob välja kuus suurimat ohtu, mis võivad lemmikut suvel kimbutada.
1. Sinivetikad
Sinivetikad ehk tsüanobakterid on veekogudes elavad mikroorganismid, kes ohtralt paljunedes põhjustavad veeõitsengut. Õitsemise tunneb ära, kui vee värvus muutub rohekaks, kollakaks või roosakaks ega paista läbi. Tihti hakkab vesi ka ebameeldivalt lõhnama.
Keskkonnareostus soodustab vee kvaliteedi halvenemist ja veeõitsengut. Vetikate vohamise ajal võib veega kokku puutumine olla ohtlik, kuna nii mõnigi sinivetika liik toodab mürke. Nii õitsva vee joomine kui ka karvastiku lakkumine pärast ujumist on loomale ohtlik. Mürgituse sümptomid ilmuvad enamasti 1-24 tunni möödudes. Lemmik võib oksendada, olla loid, tal võib esineda kõhulahtisus, nahalööve, ilavool, silmapõletik või neuroloogilised nähud, nagu värinad, krambid, teadvushäired, samuti võib loom saada maksakahjustuse.
Kui lemmik on siiski sinivetikate vohamise ajal vees viibinud, tuleb ta esimesel võimalusel puhta veega loputada ja kindlasti pesta puhtaks ka suu. Kui juhtub, et koer joob kahtlasest veekogust, võib olla vajalik kutsuda esile oksendamine. Kõige kindlam on võtta kohe ühendust loomakliiniku või loomaarstiga. Suvel tasub kindlasti jälgida Terviseameti kodulehte, kust leiab vajaliku info sinivetikate ja nende vohamise kohta.
2. Kuumarabandus
Meie lemmikute higinäärmed on arenenud vähesel määral. Need asuvad põhiliselt vaid käpapadjanditel, mistõttu on lõõtsutamine looma ainust efektiivne viis kehatemperatuuri alandada.
Koera ja kassi normaalne kehatemperatuur kõigub 38,3-39,3 kraadi vahel. Tavaliselt algavad tõsisemad probleemid umbes 41 kraadi juures. Juba 43 kraadi juures tekivad kahjustused siseorganites ja ajus ning järgneb surm. Eriti ohtlik on jätta loom autosse. Isegi lahtine aken ei aita piisavalt jahutada päikese käes kuumenevat autosalongi.
Kuumarabandusele on eriti vastuvõtlikud lühikoonulised tõud, samuti väga noored ja vanad, südamehaiged ja ülekaalulised loomad. Kuumarabanduse tekkeks piisab minutitest. Tekib hingamisraskus, tugev lõõtsutamine, loom muutub loiuks ja võib minestada, esineb tasakaaluhäireid või krampe. Samuti võivad muutuda limaskestad ja keel tumepunaseks või sinakaks, esineda ilavoolu, oksendamist ja kõhulahtisust.
Lemmikul peab olema alati võimalus liikuda varju, et kaitsta end suvise kuuma päikese eest. Kindlasti peab tal olema vaba ligipääs jahedale joogiveele.
Paljud inimesed usuvad müüti, et karvane loom tuleb suveks paljaks pügada. Tegelikult kaitseb karvastik nii külma kui ka kuuma ja päikesepõletuse eest. Lemmiku suviseks ettevalmistamiseks tasub tema karva korralikult hooldada, eemaldada pulstunud osa, kammida välja liigne aluskarv ja vaadata , et nahal poleks põletikukoldeid. Lemmikloomapoodides on saadaval ka jahutusmatid ja -vestid.
Kui kuum on loomale siiski liiga teinud, tuleb ta esmalt toimetada kohe jahedamasse kohta ja kasutada niiskeid jahedaid rätikuid. Vältida tuleks väga külma vett, kuna see soodustab šokiseisundit. Eriti tuleks niisutada käppasid ja kõhualust ning pöörduda seejärel kohe loomakliinikusse esmaabi saama. Kui loom on teadvusel, võib talle pakkuda juua jahedat vett.
Ka päike on lemmikule ohtlik ja soodustab nahapõletike ja -põletuste teket. Heledama karvkattega loomi ohustavad nahakahjustused rohkem kui tumedakarvalisi. Koertel ja kassidel esineb lamerakulist kartsinoomi, mis on väga halvaloomuline nahakasvaja.
3. Nahapõletik
Väiksema kriimustuse või putukahammustuse tagajärjel tekkiv kerge nahapõletik möödub enamasti iseenesest. Ülitundlikel loomadel võivad aga tekkida hammustuskohale punetavad sõlmekesed, mis sügelevad.
Halvematel juhtudel võib kriimustuse ja hammustuse tagajärjel välja areneda hot spot ehk pindmine bakteriaalne nahapõletik. Selleks on eelsoodumus tihedama karvaga loomadel, kui ilm on soe ja niiske, ning neil, kes armastavad palju ujuda. Nahapõletiku tunneb enamasti ära punetava nõretava laigu järgi. Karv tuleb maha ning nahk on valulik. Kui raviga ei alusta, levib põletik ulatuslikult üle keha ja võib lõppeda veremürgitusega.
Putukate ees saab looma kaitsta välisparasiitide tõrjevahendiga. Algusjärgus nahapõletiku korral tasub piirkonnas karv õrnalt ära pügada ja puhastada nahka alkoholivaba desinfitseeriva lahusega. Kindlasti tuleb takistada, kui koer üritab lakkuda või kratsida põletikulist piirkonda. Võimalusel tasub kasutada kraed. Kui põletikuline ala on väga suur ja pügamisest-puhastamisest ei ole paari päeva jooksul abi, tuleb pöörduda loomaarsti vastuvõtule.
4. Mesilane nõelab, uss salvab
Lemmikud taluvad putuka- ja rästikuhammustust õnneks paremini kui meie ise. Paraku võib mõnikord ka neil esineda ülitundlikkusereaktsioone. Palju sõltub sellest, kui palju mürki ja millisesse kehaossa loom sai, lisaks mõjutab reaktsiooni looma suurus ja tervis.
Ülitundlikkuse korral võib esineda seedehäireid, hingamisraskust, loidust, värinaid. Kõige ohtlikum on hammustus ja nõelamine näo- ja kaelapiirkonnas. Turse areneb ruttu ja võib tekitada hingamisraskusi ning lämbumist.
Rästiku hammustuse tunneb ära nahal paikneva kahe-kolme väikese hammustusaugu järgi, mille järel umbes poole tunni jooksul tekib turse. Haavast võib erituda ka veresegust vedelikku. Kui umbes tunni jooksul valulikku turset ei teki, pole esmaabi tõenäoliselt võimalik.
Kui tead varasemast, et lemmik on nõelamise suhtes ülitundlik, soeta koju vajalikud ravimid ette ära. Kui loom muutub loiuks, väriseb või oksendab ning tema hingamine muutub raskeks, võta ühendust loomaarstiga.
Mesilane jätab nõelates astla looma naha sisse, herilane mitte. Mesilase astel tuleb kindlasti üles leida ja eemaldada.
5. Aiakemikaalid
Koerad tunnevad tihti huvi aiakemikaalide vastu. Näiteks roti- ja teomürgid on maitsestatud ja maitsevad lemmikutele hästi. Kassid võivad tihtipeale saada mürgistuse mürgiga kokku puutunud näriliselt.
Rotimürgil on vere hüübimist takistav toime. Sümptomid kujunevad välja 1-7 päeva jooksul, mitte kohe. Kui loom on saanud mürgistuse, esineb tal verejooksude tekkimisel loidust, kõhulahtisust, verd roojas ja uriinis või silma eeskambris, hingamisraskust, verejooksu suust ja ninast, verevalumeid. Muud mürgid ja kemikaalid võivad samuti põhjustada loidust, seedehäireid, ilavoolu, krampe, hingamisraskust ja surma. Tänapäeval on sagenenud koertel ka kanepimürgistused. Kanep on koerale ohtlik ja selle ravi erineb paljudest teistest mürgistustest.
Kui loom on mingisugust mürki söönud, tuleb igal juhul kontakteeruda loomaarstiga. Väga hea, kui saab visiidile kaasa võtta tarbitud aine pakendi. Mida rohkem on arstil infot, seda lihtsam on tal koostada raviplaani. Erinevalt koerast, ei tohi kassi kodus ise oksendama ajada. Kassiga tuleks kohe minna loomakliinikusse. Koera võib ajada esmaabina oksendama, kui ta on teadvusel, tal ei esine hingamisraskust, ta ei oksenda iseseisvalt ja mürgise aine söömisest on möödas alla 2 tunni.
Oksendamist ei tohi esile kutsuda, kui loom on neelanud söövitavat ainet, nagu bensiin, mootoriõli, patarei, toru- ja ahjupuhastusvahendit. Oksendama ajamiseks võib koertel kasutada 3% vesinikperoksiidi, mida tuleb anda 2 milliliitrit 1 kilogrammi koera kehakaalu kohta.
6. Põletus
Grilliõhtul tasub jälgida, et loomad ei tuleks tulele liiga lähedale. Kassid võivad ka kodus kuumale pliidile või ahjuplaadile hüpata, kuna uudishimu on suur ja lihalõhnad liialt meelitavad.
Põletushaavade korral saab kahjustuse kogu ulatuse teada alles mitme päeva pärast. Kahjustunud nahk kärbub ja eemaldub. Ka kuum asfalt ja liiv põhjustavad koerale ebamugavust, sest käpapadjandid muutuvad hellaks ja võib tekkida nahapõletik.
Esmaabina saab omanik kodus viga saanud kohta jahutada niiske rätikuga. Kõrvetuse korral tuleb kiiresti võtta ühendust loomaarstiga. Kuuma ilmaga võiks jalutamiseks valida pigem teepeenrad või varjulise pinnase. Pikemad jalutuskäigud on soovitatav ette võtta pigem hommikul ja õhtul, kui päike ei kuumuta enam. Käpapadjandeid saab kaitsta ka käpavahaga.
