Kopli lahes ujumise piirang on ajutine, kuni selgitatakse välja sealse reostuse põhjus ning minimeeritakse selle allikad. Koeraomanikel ei maksa lõplikult meelt heita, sest kuigi avalikesse randadesse koeri ei lubata, on ka Eesti suuremate linnades välja kujunenud kohad, kus karvased sõbrad siiski vette pääsevad.

Eesti Loomakaitse Selts tuletab meelde, et Eestis on keelatud koeri ujutada avalikes supluskohtades, purskkaevudes ning keelumärgiga kehtestatud veekogudes. Koerte ujutamisel ja pesemisel tuleb käituda omavalitsuse koerte ja kasside pidamise eeskirja alusel.

Koerasõbralikud rannad on Tallinnas Russalkast Pirita poole jääv rannariba, Merivälja muulist Viimsi poole jääv rannaäär 150 meetri ulatuses ja Raku järve põhjakalda osa, kus pole vastavat keeldu, Sepa tänava ja Paljassaare vaheline ala.

Eeldusel, et omanik tagab järelvalve oma koera üle, võib Tartus koeraga ujuda kõikjal väljaspool avalike supluskohtade alasid. Internetiavarustest otsides osutus lemmikuks Jänese matkarada ja Emajõgi (vetteminek Ihastest ja Luunjast). Samuti olid märgitud mitmed linnavälised kohad nagu Pangodi ja Saadjärve.

Pärnus tohivad koerad vette minna Mai ranna Mere tänava pikendusel Mai teises rannaosas, Raekülas Harju tänava rannas, Valgerannas suunaga linna poole (Kirbu ), Vana-Pärnus Kirbu jõe suudmes (suunaga Valgeranna poole), kesklinna muuli juures.

Ujuma minnes pea kindlasti kinni lemmiklooma pidamise eeskirjast ja ranna kasutamise etiketist, korista oma koera väljaheited ning viska lähimasse prügikasti. Koer peab olema rihma otsas ning ei tohi segada teisi inimesi. Tuleb tagada teiste inimeste ja loomade ohutus (vajadusel kanda suukorvi),
keelatud on pesta oma lemmikut avalikus supluskohas, tiigis või purskkaevus.

Looma tervise huvides on tähtis jälgida ka sinivetikate olemasolu veekogudes. Jooksvat informatsiooni jagab Terviseamet oma kodulehel: http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=SV&fbclid=IwAR0-0lFbMjSdhIujI7O9JXDBV0TaO7IKPthkm2a-2pLNT6DLZQ--Ei-Ufv0