10 asja, mida võiksid teada mesilaste ja mesinike kohta

Loodusdokumentaalide kanalil Viasat Nature 4. juulil esilinastuv uus 8-osaline dokumentaalsari „Mesilasepüüdjad“ keskendub hullumeelsete mesinike pundile, kes teevad tööd meie ohustatud pisikeste tiivuliste sõprade hoidmiseks neid päästes ja ümber paigutades. Sarja esilinastuse puhul on oleme kokku kogunud mõned huvitavad faktid mesilaste ja mesinduse kohta.

1. Maailmas on üle 16 000 mesilaseliigi ning vähem kui 10% neist elab peredena. Üks mesilaspere võib koosneda mesilasemast, 6000–8000 leskmesilasest ja kuni 60 000 töömesilasest. Mesilasema võib ühe lennu jooksul paarituda kuni 20 lesega ja kuna nende suguelundid rebitakse kuninganna sees ära, ei ela nad pärast paaritumist kaua. Mesilasema võib muneda kuni 1500 muna päevas, nii et mesilased on tõesti väga töökad.

2. Mesilased võivad ühe lennuga külastada kuni tuhandet õit. Iga selline ekskursioon kestab veidi üle poole tunni ja selle tulemusel kogutakse umbes 70 milligrammi nektarit, mis tähendab, et kilogrammi mee kogumiseks on vaja külastada umbes kaht miljonit õit.

3. Mesilane suudab lennata keskmiselt 24 kilomeetrit tunnis ning mainitud kahe miljoni lille külastamiseks peavad nad läbima üle 166 000 kilomeetri, ehk ühe purgitäie mee saamiseks tuleb neil teha kolm tiiru ümber maakera.

4. Mesilased on sünnipärased matemaatikud: lisaks sellele, et nad loovad mesitarus täiesti identseid kärgi, kuhu kogutakse nektarit, suudavad nad arvutada ka vahemaid, nurki ja teavad ühtlasi, et Maa on kerakujuline.

5. Mesilased kaitsevad end astlaga ning töömesilased annavad ründamise nimel oma elu, sest kedagi nõelates murdub nende astel sihtmärgi naha sisse, mistõttu töömesilane sureb. Lisaks sellele vabaneb nõelamise tagajärjel feromoon, mis paneb teised mesilased ründama, kuid muretsemiseks pole põhjust: terve inimese surmamiseks on vaja lühikese aja jooksul tuhande mesilase nõelamist. Loomulikult on lugu hoopis teine, kui rünnatud inimesel on allergia.

6. Mesinduse juured ulatuvad 9000 aastat tagasi, kuigi inimesed hakkasid metsmesilastelt mett koguma juba peaaegu 10 000 aastat tagasi. Ka muistsed egiptlased pidasid mesilasi, kuid enne mee kogumist suitsutati spetsiaalseid mahuteid: tänapäeva tarude eelkäijad, millest sai mett võtta mesilaspere hävitamata, tekkisid 18. sajandi Euroopas.

7. Keskajal tegeleti mesindusega peamiselt kloostrites, kus valmistati mesilasvahast küünlaid ja pruuliti meeõlut – mõlemad tooted olid väga populaarsed.

8. Modernsete ja siiani kõige laialdasemalt kasutatavate eemaldatavate raamidega tarude peamine looja oli XIX sajandi pastor Lorenzo Langstroth, kes mõistis, et kui raamid paigutatakse tarudes üksteisest täpselt määratletud kaugusele, ei täida mesilased oma instinktidele vaatamata nende vahesid vahaga, vaid jätavad need vabaks, mistõttu saab meekärgedega raamid tarudest kergesti välja võtta.

9. Mesinike töö varieerub aastaajati. Nad jälgivad kevadel ja suvel tarusid, pereheitmist ja õitsemist ning aitavad kaasa ka paljundamisele. Hiljem korraldavad nad rännet ja koguvad seejärel mett, mis hiljem nõuetekohaselt töödeldakse. Sügisel valmistuvad nad mesilaste talvitumiseks ja talvel valmistatakse vabanenud tarud ette järgmiseks hooajaks.

10. Praegu on mesinike suurim mure mesilaste elushoidmine. Kahjurite, massiliste haiguste ja kliimamuutuste tõttu liiguvad mesilased iga päevaga väljasuremisele lähemale. On riike – nt Hiina – kus lilli tolmeldatakse mesilaste puudumise tõttu käsitsi.

LISAFAKT: afrikaniseerunud mesilasi tuntakse ka afrikaniseerunud meemesilastena, kuna nad on mett tootvad mesilased; samas tuntakse neid ka tapjamesilaste nime all ning nad on Aafrika meemesilase ja erinevate Euroopa meemesilaste hübriidid. Läänepoolkeral elavad afrikaniseerunud mesilased põlvnevad 26 Tansaaniast pärit mesilasemast, kelle üks asendusmesinik 1957. aastal kogemata vabadusse lasi.

Sarja „Mesilasepüüdjad“ peategelane Charlie Agar aitab mesilasi küll väikeste sammude, kuid suure kire ja südamega ning tema entusiasmi ei suuda murda isegi paljud mesilaste torked, mida ta päästmise käigus üle peab elama: tema seiklusi mesilaste päästmisel ja transportimisel saab jälgida kanalil Viasat Nature alates 4. juulist, pühapäeviti kell 19.00.