20 siilipoega on saanud uue võimaluse tänu inimeste tähelepanelikkusele. Samas vajasid nad uut võimalust, sest nende või nende emmede teed ristusid ootamatutes olukordades inimestega.

7. juunil saabunud kolmest paarikümnegrammisest siilibeebist on kasvanud vahvad mürsikud. Tänaseks on nad kolinud neile pesaks olnud kastist suurde puuri, kus peavad leppima olukorraga, et söök tuleb kausikesest ise kõhtu limpsida ja lutist enam midagi ei tule. Kõige väiksem beebi, kes väga kriitilises seisus oli, protesteerib järjekindlalt - temale võetakse lutt vahel veel appi. Need pojad vajasid hoiukodu, sest ehitusest häiritud siiliema jättis pesa koos väga pisikeste poegadega maha.

17. juunil tulid Siilipusasse suureks kasvama seitse siilipoega koos emmega. Ärev hetk oli ema ja poegade liitmine - olid nad ju ühe ööpäeva teineteisest eemal, sest esialgu siiliema põgenes ning ta õnnestus kätte saada kui järgmisel päeval pesakohale naasis. Õnneks on siiliema tubli. Nüüd süüakse juba kambakesi koos, kosutakse ja oodatakse suurde vabastuseelsesse aedikusse kolimist. See siilipere vajas hoiukodu, sest ehitussoojak, mille all oli pesa, teisaldati ning pere ei saanud ehitusplatsile jääda.

19. juunil vajas abi järgmine siilipere: siiliema ja viis siilipoega - seda tänu inimese väga mõtlematule käitumisele. Siil liikus Tallinnas maanteel, selle asemel, et loom tema liikumissuunda jäävale lähimale rohealale tõsta, võttis inimene ta koju kaasa. Samal ööl tõi siil rõdunurgas väikeses kastis ilmale oma pojad.

Viis päeva oli ta nendega inimese sagedase tähelepanu all, ebasobivates tingimustes ja ebasobiva söögiga. Viiendal päeval jõudis õnnetu pesakond Eesti Metsloomaühingu hoole alla. Transpordil oli siiliema end auto pakiruumis olevast teibitud plastikkastist välja murdnud, pojad oli kasti põhjas laiali. Teame ju, et siilid murravad ohu või häirimise korral oma väikesed pojad maha ning söövad ära.

Siiliema oli apaatne, lebas kõhuli, käpad laiali, ning vaatas klaasistunud pilgul toimuvat. Pisikesed pojad said koos kastis olnud aluslinaga tõstetud ette valmistatud pessa, siiliema sai veidi turgutust ning ka tema pääses väliaedikusse poegade juurde.

Terve päeva jooksul ei läinud siiliema pessa, kus teda pojad ootasid. Risk, et ema poegi omaks ei võta, oli suur, kuid hoiukodu õigeks mitte sekkuda ja lasta siiliemal otsustada, kas ta peale läbielatut kasvatab oma beebid suureks. Päev oli olnud pikk ja nii väikeste siilipoegade jaoks ilma söögita olemine kurnav ning ilma emata ka jahe.
Päris hilja õhtul hakkasid vabatahtlikud siiliema siiski pesamajja, poegade juurde tõstma. Neljandal korral jäi ta pessa.

Selle pesakonna siilipojad on veel liiga väikesed, et pesast väljas käia, kuid hooldajail on päris suur usk, et nad on koos oma emmega seal pesas olemas.

27. juunil jõudsid Siilipusasse kaks väga nälginud siilipoega, kes leiti Laagrist päev varem. Ilmselt oli nende emaga midagi juhtunud ning suure näljaga hakkasid seni vaid pesas olevad pojad välja ukerdama. Pesakoht oli küll teada, kuid see oli täiesti ligipääsmatus kohas. Vabatahtlikud palusid leidjal ümbrust jälgida, sest tavaliselt on poegi rohkem. Sama päeva lõunal lisandus veel üks poeg ning õhtupoolikul oli veel üks pisike pesast välja ukerdanud. Kahe viimase siilipoja seisund oli väga halb: lötendav ja kortsus nahk, suu, nina ja silmad mulda täis. Ilmselt proovisid nad endale kuidagi süüa leida, apaatsed ja suures vedelikupuduses.

Üllatus oli suur, kui leidja helistas ka järgmisel päeval ja oli taas valmis leitud siilipoja kohe hoiukoju sõidutama, hoiatades juba ise, et siilike on väga halvas seisus ja hingeldab, taas üleni mullane, ninaaugud mullast umbes, nahk kuiv nagu paber, pisikesed käpad kraapimisest paksu mullakihiga kaetud. Kokku viis väga nälginud siilipoega. Tänaseks on kahe esimesena leitud siilipoja seisund üllatavalt hea, neljandana leitud siilipoeg liigub samuti paremuse poole, kolmandana ja viimasena pesast välja ukerdanud pisikesed vajavad veel tugevat pöidlahoidmist.

Hoiukodu jagab õpetussõnu, kuidas siilide elu suvel kergemaks muuta:

-Jätke palavate ilmadega aedadesse madalad anumad veega ning täitke neid regulaarselt. Meie juurde on juba jõudnud palavusest ja vedelikupuudusest nõrkenud loomi.

-Ärge süüdake pikalt seisnud oksa- või muid sodihunnikud, seal võivad olla kellegi pesad.

-Katke järskude servadega augud ning veesilmad kaane või võrguga, nii ei muutu need surmalõksudeks.

-Vanade ja seisnud hoonete kevad-suvisel lammutamisel mõelge hetk, kas keegi võib olla seal leidnud endale sobiva pesakoha.

-Kui õnnetus on juba juhtunud, siis küsige kindlasti nõu Eesti Metsloomaühingust.

Metsloomade ravi ja ülalpidamist saate toetada, tehes annetuse:
EESTI METSLOOMAÜHING Swedbank EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: "Metsloomade abistamiseks!"
Ühingu nnetustelefonid on:
9009933 (annetad 5€)
9009955 (annetad 25€)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid