Suurbritannia Yorki ja Lincolni ülikoolide teadlaste juhitud meeskond uuris 5323 lemmikloomaomanikku, kaasates sealhulgas hobuste, roomajate, lindude ja kalade peremehi. Vaatluse all olid loomulikult ka kassid ja koerad.

Osalejad vastasid mitmele küsimusele oma loomade ning ka iseenda vaimse tervise ja suhete kohta. Samuti kutsuti neid üles lisakommentaare jätma. 65 protsenti osaleinust tunnistas loomade käitumise muutust lukustuses viibimise ajal. Mõned koeraomanikud leidsid, et nende lemmikute käitumine stressist tingituna pigem halvenes. Samas täheldati 15 protsendi lemmikloomade puhul, et nad muutusid lõbusamaks ja mängulisemaks.

Teadlaste meeskond tõi välja, et 35,9 protsenti kassidest näitas karantiiniperioodil oma peremehe või -naise vastu üles varasemast suuremat kiindumust. Tõenäoliselt tuleneb see asjaolust, et ka inimesed ise otsisid isolatsioonis olles rohkem loomade seltskonda.

Suureks probleemiks pidasid koeraomanikud muutusi oma loomade sotsialiseerumises. "Minu koer igatseb suhtlemist, ta aru, mis toimub" ütles uuringu vastaja. "Ta on väga sõbralik labrador ja ei saa aru, miks inimesed temast enam välja ei tee."

"Omaniku vaimse tervise seisund mõjutab selgelt tema loomade heaolu ja käitumist," selgitas Lincolni ülikooli kliiniline loomade käitumisspetsialist Daniel Mills. Uuring toob välja, et meie harjumuste muutustel on oluline mõju loomadele, kellega me oma elu jagame.

Allikas: sciencealert.com

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid