29. juuni õhtupoolikul paluti Eesti Metsloomaühingult abi kolmele pisikesele siilipojale, kes toimetasid omapäi Mustamäe parditiigi juures, kohe kahe suure maantee ristumiskoha ääres. Juhuse tahtel oli nende inimene läheduses ning jõudis kiirelt kohale. Kolmest pojast kaks olid selleks ajaks kuhugi kadunud, üks oli teavitajate käes.

Peale vaadates oli selge, et nende siililaste emaga oli midagi juhtunud, sest ilma vee ja söögipuuduseta nii pisikesed pojad pesast välja ei tule, kindlasti mitte üksinda. Teades, et siilidel ei ole tavaliselt vaid kolme poega, suunas varasem kogemus ja vilunud silm sammud kohe lähedal olevasse tihedasse põõsastikku ja seal nad olidki - kuus kõhnukest siilipoega kellest üks kandis ahistavat kaelavõru.

Ümber siililaste oli kokku kantud prügi, kile ning pakendijäätmed, ka siilitüdruku kaelavõru tundus olevat tetrapakendi plastikust keermeosa. Kõik seitse siilipoega vajasid inimese abi, sest siiliema oli ilmselt hukkunud. Üks pisike, vaid 64 grammi kaaluv siilitüdruk oli aga looduses määratud kindlale hukule Leidmise hetkel kaelas olnud tetrapakendi keermeosa oli kasvavale siililapsele sooninud valusad haavad mõlemasse õlga, lisaks ulatus üks eespool olev haav sügavale lõualuuni ja kaugele naha alla, haavad mädanesid ja haisesid.

Siililapse kasvades oli kaela ümber olev võru pitsitanud järjest enam, kael oli pikk ja peenike, esimeste jalgadega tippis ta vaid väga pisikesi samme. See väike siilitüdruk sai pääsemisvõimaluse oma emme elu hinnaga. Kui teised vajasid abi söögiga, siis tema vajas tõsist ravikuuri ja kaks korda päevas haavapuhastust.

Trööstitu pilt hakkas vaikselt muutuma, esimesed käpad hakkasid tasapisi astuma pikemaid samme, haavad hakkasid vaikselt paranema ja siilikese isu kasvas. Täna on Siilipusa hoiukodus 170 grammine aktiivne siilipiiga, kes jõudsalt suuremaks kasvab ja vabaduse poole pürgib.

Üks elu võideti selles olukorras teise elu hinnaga. Mõtlemapanev on, kui palju me selliseid prügilõkse maha jätame, olgu see siis toidulõhnaline kilekott, mis meelitab sinna sisse pugema, nöörijupp, mis jagadesse takerdub või pakendid, mis loomadele külge jäävad.

Millest teevad siilid oma beebidele pesad - kuivanud rohust, pehmest samblast, puulehtedest ja peenikestest okstest. Pesa meisterdades suudavad siilid ühe ööga punuda muljetavaldava pelgupaiga ka täiesti rohelisest rohust, kitkudes ja kandes selle kokku enda väikese suuga. Kahjuks ei ole siilid varmad materjale sorteerima ja nii kasutatakse ehituseks ka muid, sobivana ja pehmena tunduvaid materjale, mis on sealsamas sambla ja puulehtede keskel - kile, pakendid, nöörijupid. Pealtnäha tundub pehme, aga tulemus võib olla saatuslik.

Metsloomade ravi ja ülalpidamist saate toetada, tehes annetuse:

EESTI METSLOOMAÜHING Swedbank EE952200221067573100SWIFT/BIC kood: HABAEE2X

Selgituseks: "Metsloomade abistamiseks!

Annetustelefonid on: 9009933 (annetad 5€)

9009955 (annetad 25€)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid